Advokaadid tahavad firmade tegelike kasusaajate süsteemi ümber teha

Tankist.

FOTO: SCANPIX

Advokatuur soovib ebaselguse ja bürokraatia vähendamiseks muuta äriühingute tegelike kasusaajate süsteemi.

Advokatuuri äriõiguse komisjon esitas rahandusministeeriumile ettepaneku, mille kohaselt juhul, kui äriühingul puuduvad tegelikud kasusaajad või neid pole võimalik tuvastada, ei märgitaks kasusaajateks juhtorgani liikmeid, vaid tehtaks registrisse vastav märge tegelike kasusaajate puudumise kohta.

"Andmete esitamise eest on vastutav juhatus ning seega on juhatus vastutav ka selle eest kui ta deklareerib, et tegelikud kasusaajad seaduse mõttes puuduvad. Hetkel tuleb märkida registrisse juhtorgani liikmed, mis on aga väga eksitav ning juhtorgani liikmed on kättesaadavad registrikaardilt ka ilma lisakande tegemiseta," märgib advokatuur pöördumises.

Sellist lahendust võimaldab ka Euroopa Liidu seadusandlus, näiteks kehtib see Lätis ja Rootsis. Hetkel kehtiv juhatuse liikmete dubleerimise kohustus ei anna advokatuuri hinnangul mingit lisandväärtust ning suurendab ebaselgust ning ettevõtjate halduskoormust.

Advokatuur märgib pöördumises, et juhtorgani liikme märkimine tegeliku kasusaajana on eriti problemaatiline rahvusvaheliste korporatsioonide puhul, kus omanikestruktuurid on keerulised ning emaühingu juhtiorganite kohta andmete kogumine toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse raporteerivale ühingule.

Ühtlasi pole sellisel juhul sisuliselt ei ole võimalik tagada registriandmete õigsust, kuna emaühingu juhtorgani liikmed võivad muutuda ning tihti ei ole tütarühingul ülevaadet emaühingus toimunud muudatustest.

Advokatuuri hinnangul on arusaamatu rahandusministeeriumi tõlgendus, mille kohaselt peaks juhul, kui ühingu omanikuks on linn või vald, märkima kasusaajaks linnapea või vallavanema ja valla- või linnavalitsuse liikmed. Linnajuhid ei saa ega tohiks saada tegelikkuses ühingust mingit kasu ning selline määratlus on eksitav.

Samuti kohustab praegune seadus ja rahandusministeeriumi juhis koos majandusaasta aruandega esitama iga-aastaselt ka tegelike kasusaajate andmed. Selliste andmete välja toomine ei ole ette nähtud majandusaasta aruandes endas, mis lihtsustaks ettevõtjate poolt andmete esitamist. Seega tuleb need andmed esitada ajaliselt samal ajal kui majandusaasta aruanne, aga eraldiseisvalt majandusaasta aruandest.

Ettepaneku kohaselt oleks soovitatav, et andmed kinnitataks läbi tehnilise lahenduse koos majandusaasta aruande esitamisega või majandusaasta aruande sees asuvate andmetena või alternatiivselt vastavasisulise meeldetuletusena majandusaasta aruande esitamisel.

Tagasi üles