Said oma tahtmise: energeetikute pikett on küsimärgi all
19. august 2019, 12:22
Energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimehe Sander Vaikma sõnul pole veel otsustatud, kas varem 28. augustiks plaanitud pikett Tallinnas ühendministeeriumi ees korraldatakse.
Möödunud nädalal kohtusid energeetikute ametiühingud rahandusminister Martin Helme ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasaga, kes kinnitasid, et riigile on oluline säilitada energiasõltumatus ning keskmise tootmisvõimsuse reserv, mistõttu pole lubatav seisata ajutise tururaskuse tõttu suurt osa Eesti Energia tootmisvõimsusest.
Energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimees Sander Vaikma ütles BNS-ile, et viimasel kohtumisel saadi oma küsimustele vastused ning praegu on küsimärgi all, kas varem 28. augustiks plaanitud piketil on mõtet, kui riigi esindajatega kohtumist plaanis pole.
«Praegusel momendil kaldub sinna, et pigem mitte. Mis pärast [28. augustit – BNS] saab, seda ei tea,» ütles Vaikma. «Kui uut informatsiooni peale ei tule, siis on küsimärgi all, kas kohtumisel [riigiesindajatega] on mõtet ja lükata see septembrisse,» lisas ta.
Vaikma möönis, et seadusandlus lubab mõjuvatel põhjustel korraldada piketti ühepäevase etteteatamisega, muidu on see neli päeva.
Rahandusminister Martin Helme ütles möödunud nädalal toimunud kohtumisel, et 2023. aastani peab olema tagatud Narva elektrijaamades Eesti keskmine elektrivajadus ning riigile on julgeolekukaalutlustel oluline tagada tootmisvõimsus ka kõrgtarbimise ajal. «Seetõttu jääb kardetust oluliselt väiksemaks ka Eesti Energia koondamiste hulk,» lisas Helme.
Helme sõnul on plaan jätta lisaks Auvere jaamale ja kahele rekonstrueeritud plokile tööle ka kaks vanemat tolmpõletuskatelt. See tagab, et koondatuid ei tule mitte 1000 ringis, vaid maksimaalselt 350. Eesti Energia töötab välja septembriks koondatute osas täpsema plaani.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Eesti ei saa riigina lubada, et me ei taga iseseisvalt oma energeetilist sõltumatust.
«Algatasime seadusemuudatuse, mis lubab Narva elektrijaamadel taastuvenergia tootmist ja hoiab stabiilsena Narva linna kaugkütte hinna,» märkis Aas. «Tänu väheväärtusliku biomassi kasutamisele Narva jaamades hoiame puhtana Eesti looduse ja tagatud töökohad Ida-Virumaal. Lisaks aitame põlevkivisektoril kiirendada üleminekut elektri tootmiselt õli tootmisele rafineerimistehase rajamisega.»
Narva Energia ametiühingu juht Andrei Zaitsev ütles paar nädalat tagasi Põhjarannikule, et ametiühingud plaanisid 28. augustiks Tallinnas superministeeriumi ees piketti, kuhu oli plaanis tuua umbes poolsada inimest.
«See on esimene nii-öelda vaikne aktsioon. Kui soovitud tulemusi ei tule, siis muutuvad meie meeleavaldused järk-järgult suuremaks,» lubas ta.
Ametiühingujuhi sõnul ootavad kaevanduste ja elektrijaamade töötajad eelkõige selgust oma tuleviku kohta. «Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. See mitmeid kuid kestev ebaselgus, kas ja kelle töökohad säilivad või mitte, on kõige hullem,» sõnas ta, et töötajate meeleolu langeb iga päevaga.
Tema sõnul on elektrijaamades 1. augustist hakatud juba esimesi inimesi sundpuhkusele saatma ning sellega kaasneb oluline sissetuleku kaotus. «Need, kel on, kuhu minna, võtavad end ise töölt lahti,» kirjeldas ta ametiühingu liikmete seas valitsevaid meeleolusid.
Biomassi asendamine põlevkiviga mõjutab eelkõige kaevurite töökohti.