Töötajate pidu võib pöörduda tormiks: osa töökohti kaob, kaasneb hinnatõus

Töötajate pidu

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Viimaste aastate kiire palgakasv on toimunud kasumite arvel, mis vähendab meie ettevõtete investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet eksporditurgudel. Selle mõju tunnetavad aga mõningase ajalise nihkega ka töötajad, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron.

Kolmapäeval avaldas Statistikaamet, et töötuse määr püsib endiselt 5% lähedal ja hõivemäär on rekordiline. Vakantsete ametikohtade arv püsib kümne aasta kõrgeimal tasemel. Neli tööandjat viiest ütlevad, et nad ei leia Eestist mitte kuidagi sobivat uut töötajat. Tööjõupuudus on kohaliku tööjõu hinda pikalt väga kiiresti kasvatanud ja tundub, et palgatöötaja jaoks on see ilus aeg. Kuid see ei pruugi nii olla.

Uusi investeeringuid ei tehta

Viimaste aastate palgakasv on toimunud eeskätt kasumite arvel. Kuigi viimasel kahel aastal on ettevõtete kasumid kasvanud, moodustavad need lisandväärtusest ja müügitulust üha väiksema osa. Iga tööjõule kulutatud euro kohta on lisandunud väärtus vähenenud juba seitse aastat järjest. See on vähendanud Eesti atraktiivsust ettevõtluskeskkonnana, sest äritegevus sellisel kujul tasub siin üha vähem ära.

Eurostati andmetel jäävad Eesti ettevõtted kasumlikkuses Euroopa Liidu riikide keskmisele alla. Nii Läti, Leedu kui ka Soome ettevõtted on meist kasumlikumad. Nii on ka uute Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute maht 40% väiksem kui kümme aastat tagasi.

Ühiskonnas laialt levinud hoiak on, et Eestisse peaksid tee leidma eelkõige tippspetsialistid, kõrgtehnoloogia ettevõtted ja arenduskeskused. Kuid ka see unistus toppab eelkõige tööjõupuuduse taga. Kuigi Eestis on nt IKT spetsialistide osakaal hõivest tõesti Euroopas Soome-Rootsi järel kolmandal kohal, on neid spetsialiste paljude teiste riikidega võrreldes siiski väga vähe. Näiteks Tšehhis on neid 218 000, Ungaris 166 000, Poolas 486 000, kuid Eestis vaid 38 000. Teadlaste ja inseneridega pole statistiline pilt parem.

Ka töötuid inimesi kui vaba tööjõudu on teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides samuti kordades rohkem. Palgatase on aga Eestis kõrgem.

See ütleb välisinvestorile, aga ka meie tehnoloogiaettevõtetele, et kui on vaja laieneda, siis leiab spetsialisti tõenäolisemalt mujalt. Välisinvesteeringud on aga see koht, kus riiki raha juurde tuleb, ka oskusteavet, tippspetsialiste, kontakte jne.

Osa töökohti kaob, kaasneb hinnatõus

Tegevusalati ja ettevõtete lõikes on kasumlikkuse näitajad loomulikult erinevad. Aga on valdkondi, mis olid 2018 statistika põhjal tervikuna kahjumis või kus kasum oli nii väike, et kui jooksvast kasumist veel viis protsenti palku tõsta, ei tasu see tegevus Eestis enam ära.

Näiteks on sellisteks tegevusaladeks jäätmekogumine ja -käitlus, taime- ja loomakasvatus, reisikorraldajate tegevus, kirjastused, büroode, hoonete ja maastike hooldus, arvutiparandus ning posti- ja kullerteenused. Koristaja või kulleri tööd on raske arendada nii, et see oluliselt efektiivsem oleks. Pigem minnakse ikka robottolmuimeja või pakiautomaadi soetamise teed.

Sissetulekute kasv suurendab tarbimisvõimalusi ja parandab elujärge, kuid toob kaasa ka hinnatõusu. Kui töötaja tahab rohkem palka, kasvab tööjõukulu, mis tähendab, et kasumi teenimiseks tuleb hinda tõsta ja mingi osa tarbijatest on nõus seda ka maksma. Kui seda teha ei saa, tuleb lähtuda eelmises lõigus kirjeldatud stsenaariumist. Madalama sissetulekuga tarbija tarbimisvõimalused võrreldes teistega halvenevad.

Võimalikke lahendusi

Riigi haridus- ja teadustellimus ja selle valdkonna juhtimine on võtmetähtsusega. Riikide konkurentsivõime tugineb adekvaatselt haritud inimestel ja haritud inimene tuleb alati paremini toime. Ettevõtted tegelevad aktiivselt innovatsiooniga ja arenguvõimaluste otsimisega, kuid meie väiksusest tulenevalt pole just palju ettevõtteid, kes saaksid endale lubada teadustegevust, laboreid sisse seada ja uuringuid läbi viia. Siin on vaja see väike riiklik süsteem, mis meil on, nii tööle panna, et sellest maksumaksjale võimalikult palju kasu oleks.

Teiseks on välisspetsialistide Eestisse meelitamine ideaalne võimalus kaasata teiste riikide ressurssi Eesti rahva heaolu kasvatamiseks. Selle nimel näevad juba kõik Euroopa riigid kõvasti vaeva. Nii välisspetsialistide kui ka investorite jaoks on oluline näidata, et riik on avatud ja konstruktiivne partner, tagada ingliskeelsed tugiteenused ja luua stiimulid.

Tagasi üles