Juhan Parts: loobume põlevkivist, kui see otsa saab

Otse Potimehest: Juhan Parts.

FOTO: Tiina Oja / PM/Scanpix Baltics

Endine peaministe ja pikaaegne majandusminister ning praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts ütles otseintervjuus Postimehele, et põlevkisist loobuda kergekäeliselt ei saa, sest keegi ei tea, mis on uued tehnoloogiad ning mitte keegi ei julge ka lähipiirkonnas investeerida uutesse võimsustesse.

Viimasel ajal on hakatud Eestis väga palju põxitist rääkima ehk sellest, et tuleb põlevkivi kasutamisest loobuda. Mis te arvate, millal jõuab kätte aeg, millal Eestis enam põlevkivist elektrit ei tooda?

Siis, kui põlevkivi otsa saab. Endel Lippmaa ütles, et põxit juhtub siis, kui põlevkivi otsa saab, see on Endel Lippmaa seisukoht. Ja kui juhtub kuidagi teistmoodi, siis midagi on juhtunud Eesti talupojamõistusega. Aga siin on ikkagi peidus väga suur probleem. Ma vaatan praegu toimuvaid sündmusi viimase aasta-kahe jooksul. No fakt, et Eestist on saanud elektrit importiv riik, sellega ei saa üldse rahul olla, sellega peaks valitsus kohe tegelema hakkama.

Teiseks, alati tasub rõhutada tasakaalu energiajulgeoleku varustuskindluse, elektri hinna ja keskkonnanõuete vahel. Minu arvates see tasakaal läheb praegu välja kuidagi. Ja see tasakaal läheb välja ilma sisulise aruteluta. Kui te arvate, et Eestil on ainult see probleem, et me ei tea, kuhu investeerida, et meil oleks elekter viie või kümne aasta pärast, sest see on see investeerimise aeg, täna tuleb otsus, kümne aasta pärast on valmis, ükskõik mida me teeme. Keegi ei tea, kuhu investeerida, mitte keegi ei tea! Ma kunagi käisin Saksa Töösturite Assotsatsiooni koosolekutel, keegi ei tea, ainult toetustega tuuleenergiasse.

Aga me kõik teame tuule-päikeseenergiat. Kui tuult ja päikest pole, mis siis saab? Kas me siis ehitame üles majandust elektrienergeetika peale, mis võib katkeda. Nonsenss. Tegelikult nonsenss. Nii. Järgmine asi Eesti vaatevinklist. Noh, me tahame saada natuke rikkamaks, majanduslikul rikkusel ja energia tarbimisel on oma seos. Oletame, et Eesti on kahekümne aasta pärast Soome tasemel, siis meil peaks olema elektri tootmisvõimekusi, mitte tuhat viissada megavatti, mis täna umbes on, vaid kolm tuhat.

Aga mis võiks siis olla see suur plaan?

Mina koos Ansipiga siin tegime koos investeerimisotsuseid, võtame kahekesi vastutuse, see Auvere jaam ja meil oli ka teine jaam plaanis. Ma olen siiamaani seda meelt, et oleks võinud ka selle ära teha. Okei, nüüd seitse aastat ei ole midagi tehtud, ühtegi investeerimisotsust võimekusse ei ole tehtud. Arutatakse, et mis turg toob. Aga turul, Põhjamaa ja Balti turul samamoodi ei investeerita mitte kuhugi, ainult soomlased teevad neid kahte tuumajaama. Lugesin juba Valgevene tuumajaamast, tule taevas appi!

Kunagi oli Eestis ka selline mõte, et võiks luua ühise Balti riikide tuumajaama.

Selle töötasime läbi leedukatega. Siin tuleb öelda, et leedukad ei olnud järjepidevad, see idee kukkus maha, kuigi oleks võinud olla idee. Meie enda tuumajaama idee, muide, Eesti Energia töötas selle läbi, praeguse tehnoloogiaga me ei suuda seda investeeringut teha, need üldkulud lähevad nii kalliks, me ei suuda seda maksta. Meil on võimekusi vaja, vastasel juhul juhtub tõsiasi, mille poole liigub praegu suure kiirusega Saksamaa, et baseerutakse vene gaasil. Tahame Vene gaasi? Kus julgeoleku tabureti sammas jääb siis? See gaasi, tuule ja päikesekompott, mida peale surutakse tohutu inimkonna lõpu hirmutamisega, see on väga ohtlik kompott.

See on seotud Euroopa Liidu järgmiste eesmärkidega, saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Me peame väga selgelt vahet tegema, kus käib selline poliitiline aktivism, mis ei vii mittekuhugi. Võib isegi olla kahjulik. Ja kus tegelikult suudetakse faktipõhiselt ehitada poliitilisi eesmärke ja neid ka saavutada. Kui me võtame mingi eesmärgi vastu, me peame aru saama, mis see siis tähendab. Vaadake, mis toimub lombi taga Ameerikas, seal on ju samasugune liikumine. Sisepõlemismootorid keelame ära, lennukitega enam sõita ei tohi, liha enam süüa ei tohi, see on ju see new Green Deal. Kuulge, kas me oleme sellise asjaga nõus või? Kõik tahavad elada puhtamas keskkonnas. Et ei ole võimalik, kui selles osas ei toimu vaba diskussiooni. Kahetsusväärselt Euroopas on praegu see diskussioon üsna olematu, eriti nende sammude osas. Kuulutatakse eesmärk, hakatakse tegema.

Tagasi üles