Lätlased suruvad Eestis paadihindu alla

Tellijale
avatud

Kasse Paatide tegevjuht Taavi Keert ja firma uus mudel Neymar 610 Kuressaare sadamas.

FOTO: Jaano Martin Ots

Eesti väikelaevatootjad valmistavad üle 300 paadi aastas, kallimad purjekad ja suured mootorpaadid lähevad välismaale, koduvetele jäävad paar-kolm tuhat eurot maksvad väiksed mootor- ja aerupaadid. Suurem osa väikelaevade registris mullu esmaregistreeritud enam kui 1300 alusest saabus Eestisse piiri tagant, nende hulgas arvukalt kasutatud paate. Eesti paaditootjatele teeb muret, et kodumaisele kvaliteedile eelistavad ostjad Läti soodushinda.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Paadipood OÜ toodab Tartumaal Nordline’i kaubamärgi all 100–150 paati aastas. Välismaa paadimessidel osalemist peab Paadipoe juhataja Hannes Kärsna mõttetult kalliks ning usub, et ka paadimüük kolib peagi internetti üle.

Põhiosa Nordline’i veesõidukitest müüakse Eestis, Euroopa ja eriti Skandinaavia konservatiivne paadiostja eelistab Kärsna hinnangul kindlalt kodumaist.

Eesti klient on hinnatundlik ning siin lähevad kaubaks ka teistes Ida-Euroopa riikides valmistatud paadid. Lätlased Eesti paate ei osta, kuid Lätis toodetud aluseid pakutakse meil kümme protsenti odavamalt, kui maksavad sama suured Eesti paadimudelid.

«Inimesed käivad nagunii Lätis õlut, kütust, ehitusmaterjali ja mööblit ostmas, asi see siis pole tagasi tulles paat konksu otsa haakida,» selgitab Kärsna põhjust, miks eriti Lõuna-Eestis püsivad kodumaiste paatide hinnad madalamal kui Soomes.

Kas Läti paatide madala hinna taga on odavam tööjõud, maksude optimeerimine või sääst kvaliteedi ja materjali arvelt, Eesti paadiehitajad välja ei ütle. Siiski rõhutatakse, et kui korraliku paadi ehitamise materjali-, tööjõu-, energia- ja maksukulu kokku arvutada, siis lätlaste hinnas kasumile ruumi ei ole.

Tagasi üles