Trump tahab osta Gröönimaa

Gröönimaa.

FOTO: Mstyslav Chernov / AP

Mitmete Donald Trumpi administratsiooniga kokku puutuvate allikate sõnul on USA president avaldanud korduvalt huvi Gröönimaa ostmise vastu ja küsinud oma nõuandjatelt kuidas seda teha võiks. Trump tahaks osta Gröönimaa umbes nii nagu USA ostis kunagi Alaska. 

Trump on väidetavalt toonud Gröönimaa omandamise jutuks mitmetel õhtusöökidel ja vestlustel ning arutanud suure huviga jäätunud saare geopoliitilist tähtsust ja selle looduslikke ressursse. Kahe inimese sõnul on Trump andnud Valge Maja ametnikele korralduse uurida Gröönima ostmise võimalusi. Hetkel pole aga üldse selge kuidas USA seda teha võiks, kirjutab The Wall Street Journal

Veidi üle 56 000 elanikuga Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis valitseb ennast küll valdavalt ise, kuid välispoliitikat ja julgeolekut puudutavad otsused tulevad Kopenhaagenist. Trumpil on järgmisel kuul kavas korraldada visiit Gröönimaale, kuigi see ei puuduta väidetavalt saare ostmise arutamist. Sellegipoolest on hakanud kohalikud naljatama, et Trump saabub Gröönimaad ostma. 

USA peab Gröönimaad strateegiliselt väga väärtuslikuks piirkonnaks juba Külma sõja algusest saadik. Ühendriikidel on Taaniga kaitseleping, mille järgi võivad nad paigutada Gröönimaale oma vägesid ja sõjatehnikat. USA sõjaväe keskuseks on Gröönimaal Thule õhuvägede baas, kus asub ballistiliste rakettide varajase hoiatamise radar. 

USA peab Arktika piirkonnas võimuvõitlust nii Venemaa kui ka Hiinaga. Näiteks nurjas Pentagon möödunud aastal Hiina plaani finantseerida kolme lennujaama ehitamist Gröönimaale. Saar poleks tõenäoliselt suutnud tagasi maksta lennujaamade rajamiseks antud laenu, misjärel oleks Hiina sõjavägi lennujaamade üle kontrolli võtnud. 

Lisaks peitub Gröönimaa 2166 086 ruutkilomeetri suuruses pinnases tohutult loodusvarasid. Küll aga on saar tugevalt sõltuv Taani majanduslikust abist, mis moodustab ligemale 60 protsenti Gröönimaa iga-aastasest eelarvest. Taani maksab saarele iga aasta 591 miljonit dollarit subsiidiume.  

USA ostis Alaska 7,2 miljoni dollariga Venemaa keisririigilt 1867. aastal. Ostulepingu allkirjastas Ühendriikide poolelt president Andrew Johnson.

Tagasi üles