Muuga kullaaugust otsivad rikkust uued tegijad
Oluliselt täiendatud!

Muuga sadam

FOTO: Mihkel Maripuu

Muuga sadam on koht, kus on sündinud Eesti ettevõtlusajaloo kõige suurem kahjum - Vopak E.O.S.i ligi sada miljonit eurot miinust. Teisalt on see koht, kus on rikkust kasvatanud paljud Eesti ettevõtjad, näiteks Anatoli Kanajev, kes müüs eelmisel aastal oma elutöö Transiidikeskuse maha 72 miljoni euro eest, kirjutas Äripäev.

Kuigi nemad on sadamast tänaseks lahkunud, siis paljudele ettevõtjatele kõvasti rikkust toonud sadamas katsuvad nüüd õnne uued ettevõtjad - näiteks Olerexi omanikud Antti Moppel ja Andres Linnas ning perekond Nurmetalo, sadamasse on tegutsema asunud ka tuntud ettevõtja Andres Sonn.

Pikemalt Äripäevast.

Postimees kirjutas juba juulis, et sadamaäris kiired ajad: aastaga on toimunud neli suurtehingut.

Muuga sadamas on viimase pooleteise aasta jooksul vahetanud omanikku kolm terminalioperaatorit. Juulis teatas Olerexi omanikfirma Aqua Marina AS, et ostab Saksa ettevõttelt Oiltanking GmbH naftasaaduste teminali. Lisaks müüs tsemenditootja Kunda Nordic talle kuuluva Kunda sadama.

Olerexi nõukogu esimehe Antti Moppeli sõnul turustab kütusemüüja enam kui veerandi Eestis tarbitavast mootorikütusest. «See kaubamaht ja Oiltankingu terminal juurdepääsuga nii merelt kui ka raudteelt on täiuslik kombinatsioon, mis vähendab meie kütusekäitlemise ja -turustuse kulusid. Efektiivsem kütuste käitlemine aitab meil hoida kütuste hindu teenindusjaamades mõistlikul tasemel.»

Oiltankingu Tallinna terminal kogumahuga 78 550 kuupmeetrit on Läänemere piirkonna mitmekülgsemaid ja nüüdisaegsemaid terminale, mis võimaldab kütuste ja kemikaalide laadimist tsisternveokitesse ja konteineritesse nii kohalikuks kui ka regionaalseks turustamiseks.

Transiidi- ja majanduseksperdi Raivo Vare sõnul soetas Olerex valmis infrastruktuuri, mis on ehitatud sellise arvestusega, et ta pole niivõrd transiidi-, kuivõrd siseturule suunatud kauba jaotuse ja hoidmise koht.

«Meritsi tuuakse sisse ja siis jaotatakse siseturule. Mõte on selles, et Olerex on suur kohaliku turu tegija ja tal on niikuinii selliseid võimsusi vaja. Väga mõistlik iseenesest ja igati loogiline,» kommenteeris Vare. Tallinna Sadama territooriumil asuvate Muuga terminalidega algas sagimine möödunud aasta märtsis, kui Anatoli Kanajev müüs Transiidikeskuse Saksamaa sadama- ja logistikakontsernile Hamburger Hafen und Logistik.

Toona ei soostunud kumbki osapool tehingu hinda avaldada, kuid uue omaniku ning Kanajevi investeerimisfirma Kantauro majandusaasta aruannetest selgub, et Transiidikeskuse müügihinnaks oli 72 miljonit eurot. Võrdluseks, nõustamisfirma Investments Agency hindas tehingu maksumuseks 50,4 miljonit eurot.

Raivo Vare sõnul erineb Transiidikeskus teistest omanikku vahetanud terminalidest eelkõige teenindavate kaubagruppidega. «Ilmselgelt lähtutakse eeldusest, et on mingisugune turu perspektiiv ka tuleviku jaoks. Teadupärast on Muuga sadam olnud haruliinidega tihedalt Hamburgi sadamaga seotud ja seal on mingisugune nii-öelda ahela ülesehitamise loogika olemas. Nad on isegi rääkinud Rail Balticust selles kontekstis,» rääkis Vare.

Samuti on Transiidikeskuse kaubagrupid vähem politiseeritud. «See on oluline detail võrreldes ülejäänutega, sest teised kaks [Liwathon E.O.S. ja Olerex Terminal] teenindavad õlitooteid ja seal on see [politiseerituse] aste väga kõrge teadupärast. Transiidi kuldsed ajad on õlis ammu läbi ning transiidikogused pigem langevad. Ärimudel on seal muutunud ehk hoitakse vahelaona, suunatakse siseturule või töödeldakse, mitte ei veeta lihtsalt läbi» selgitas ta. HHLA TK Estonia AS teenindab oma terminalis konteinerkaupa, veeremit, puistekaupa ning segalasti.

Oiltankingu terminal ning varem Vopak E.O.S. ärinime kandnud terminal teenindavad aga vedellasti. «Suures, E.O.S.-i terminalis minnakse samuti uue mudeli peale üle, aga seal on see rohkem rahvusvahelise turuga seotud ja loogikad teised,» rääkis Vare.

Muuga sadamas nelja naftaterminali opereeriva Vopak E.O.S-i ostis aprilli alguses Hollandi ja Vene operaatoritelt Abu Dhabi investeerimisfirma Liwathon, mida juhib varem Tallinna börsi ja Starmani eesotsas olnud Gert Tiivas. Tiivas ütles tehingut kommenteerides, et naftatoodete logistika ja ladustamine tundub huvitav valdkond, kuhu siseneda. «Potte ja panne [terminale] on palju, käsitööõlut me seal hoidma ei hakka.»

Osapooled ei soostunud tehingu hinda avaldama, kuid see kajastub ettevõtte müünud börsifirmade, Royal Vopak N.V ja Vene terminalioperaatori Global Ports Investmentsi poolaasta aruandes.

Vare sõnul on Vopaki Eesti üksuse põhiline tarnija olnud eelkõige Gunvor, mis veab vedellasti nüüd läbi Vene sadamate otse Rotterdami, mistõttu Muugas asuvate terminalide roll kukkus ära. Liwathon E.O.S.-ile kuulub neli naftaterminali kogumahutavusega 1 051 800 kuupmeetrit – Termoil, Trendgate, Pakterminal ja Stivterminal.

Novembris ostis Eesti kapitalil põhinev logistikakontsern Baltic Maritime Logistics Group Kunda sadama Saksa tsemendihiiglase HeidelbergCement gruppi kuuluvalt Kunda Nordicult.

Müüja põhjendas Kunda sadama müüki osana HeidelbergCementi strateegiaga keskenduda põhitegevusele. BMLG kontserni kuuluva Kunda Sadam AS-i majandusaasta aruandest selgub, et ostuhind koos omandamisega seotud otseste väljaminekutega oli ligi 18,6 miljonit eurot.

Jaanuaris andis konkurentsiamet Kunda sadama uutele omanikele loa osta ka samas tegutsevad logistikafirmad, Rootsi perefirmale JM Pålgård AB kuulunud Palgardi Kraana ja PK Terminal. Üks ettevõte pakkus sadamale lastimis- ja lossimisteenuseid, viimane laoteenuseid.

Tagasi üles