Asi kindel: pensionireform tuleb terviklik ja vabanev raha läheb pensionitõusuks
Lisatud Seederi kommentaar

Pension.

FOTO: Panthermedia, Andriy Popov

Koalitsioonierakondade esindajad leppisid esmaspäeva õhtul toimunud kohtumisel kokku, et pensionireform tuleb ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Samuti lepiti kokku, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionite erakorraliseks tõstmiseks, kirjutab ERR

«Koalitsiooni kokkulepe on teha pensionireform ühe seaduseelnõuga, mitte kahega,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik rahvusringhäälingule

Rahandusminister Martin Helme ütles ERRile, et koalitsiooni jaoks on pensionireformi tervikuna vastu võtmine just selguse osas oluline.

Kõnelustel osalenud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder täpsustas Postimehele, et pensioni II samba reformi puhul lepiti eile kokku, et see võetakse vastu kogu ühe tervikuna, et inimene teaks, mis tingimustel, kuidas ja millal on tal võimalik II sambast lahkuda või sellega ühineda, selgitas Seeder. 

Siinjuures vajavad täpsustamist detailid, mis puudutavad avalduste esitamist pensionisambast lahkumiseks, sealse raha väljamaksmist, investeerimiskontot jne. Samuti tuleb arvestada ka finantsasutuste, riiklike registrite ja IT-süsteemide valmisolekut. «Siin tuleb anda üleminekuaega, aga see on loomulikult nii lühike kui võimalik. Ja koalitsioonileppes seatud raamistikust me peame kinni,» kinnitas Seeder. Puudu on ka riskianalüüs ja probleemide kaardistamine, mida võimalus II pensionisambast lahkuda endaga kaasa toob. 

Eraldi küsimus on, mis saab nendest, kes on juba pensionile läinud, saavad väljamakseid, aga soovivad muudatusi. «Kuidas on võimalik seadusega nüüd neile anda ka võimalus väljuda väljamaksete süsteemist ja saada oma raha kätte – kas see on võimalik juriidiliselt,» sõnas Seeder. 

Seeder toonitas, et ta ei ole erakorralise pensionitõusu vastu, nagu väitis keskerakondlasest riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Tõnis Mölder.  «Ei ole, vastupidi. Pärast seda, kui see sai koalitsioonileppes kokku lepitud, võtame seda kui kõigi kolme osapoole ühist tahet see ellu viia, ka erakorraline pensionitõus.»

«On jäänud mulje ja viimastest päevadest arusaamine, et sotsiaalminister Tanel Kiik ja sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder on hakanud seaduste väljatöötamisel venitama, püüavad neid asju kunstlikult omavahel siduda, et tekitada mingisugune kobarseadus, mis on ka õiguslikult väga keeruline, läbipaistmatu ja seekaudu seavad ohtu ja töötavad vastu erakorralisele pensionitõusule.»

Isamaa juhi sõnul võib segaduse külvamine ja vastandumine lõppeda sellega, et üks või teine või mõlemad muudatused jäävad vastu võtmata. «Ma väga loodan, et need seisukohad, mida Tanel Kiik ja Tõnis Mölder on väljendanud, ei ole Keskerakonna seisukohad – ultimatiivsed, vastanduvad, seaduste vastuvõtmist takistavad – et need ei ole Keskerakonna tegelik soov.»

Seeder toonitas, et erakorraline pensionitõus ja pensioni II samba reform on kaks erinevat eelnõud ning muudatuste tegemiseks on vaja erinevaid seadusi muuta ja täiendada. «Ja nad ei ole teineteisest sõltuvad,» sõnas Seeder. Ta tõi näiteks, et kui pensioni II samba reform jääks mingil põhjusel ära, ei tähendaks see, et sama juhtuks ka erakorralise pensionitõusuga. «Ei, sellist seost ei ole.» Samuti lükkab Seeder ümber Tõnis Mölderi väite, nagu oleks Isamaa erakorralise pensionitõusu vastu.  

Ka erakorralise pensionitõusu teemal jäi mitmeid küsimusi õhku, kuidas võiks senist seadust muuta. «Baasosa tõsta, võib olla ka lasteaastate koefitsienti – see on teine arutelu,» tõi Seeder näiteks.  

Küll aga on kaks muudatust omavahel selges seoses. Inimesed, kes loobuvad teisest sambast ja hakkavad sotsiaalmaksu maksma esimesse sambasse ehk riiklikku pensionifondi, toovad lisaraha pensionite tõstmiseks. «Kellelgi ei olegi sellist ebaseaduslikku plaani, et sotsiaalmaksu kaudu pensionifondi laekuvat raha hakata kulutada millekski muuks kui ikka pensionite maksmiseks,» sõnas Seeder.  

Eile pärastlõunal pidas Seeder ennatlikuks eelduse, et II samba reformist riigieelarvesse vabanevat raha saaks kindlasti kasutada Keskerakonna soovitud erakorraliseks pensionitõusuks. Täna täpsustas ta mõtet nii: «Mina ei ole öelnud, et tingimata peab seda panema erakorraliseks pensionitõusuks, aga ma ei ole öelnud, et seda raha ei tohi, ei peaks kasutama pensionitõusuks. Kui ta läbi sotsiaalmaksu laekub pensionifondi, saab seda kasutada ainult pensionite väljamaksmiseks.»

Millisel kujul ta pensionite väljamaksmisele kuulub, on erakorralise pensionitõusu arutelukoht: kas sellega tõstetakse baasosa, kas kõik raha peaks minema baasosasse või sellega arvestaks ka lastekoefitsienti või leitakse mingi muu parem lahendus. «Siin võivad olla koalitsiooni eri osapooltel eri rõhuasetused,» märkis Seeder.

Seederi sõnul võiks pensionireformi arutelud juba kuu aja pärast jõuda valitsuskabinetti. Eesmärk on seadus vastu võtta sügisistungjärgul, mis tähendaks, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2020 – see ei tähenda, et kohe 1. jaanuarist 2020 oleks võimalik kohe teisest sambast välja astuda. 

Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik toonitas eile, et II samba reformi ja erakorralist pensionitõusu tuleks teha koos: kui mingi hulk inimesi II sambast loobub, on hädavajalik, et suureneks märgatavalt riiklik pension. 

Isamaa peasekretäri ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula sõnul ei välista II pensionisamba muudatused ja erakorraline pensionitõus teineteist, kuid neid teemasid tuleb käsitleda loogilises järjekorras. «Ei ole mõistlik tekitada riigieelarvesse 200 miljoni euro suurust katteta kulu. Isamaa ei ole kindlasti nõus katma jooksvaid kulusid tuleviku arvelt ega laenurahaga,» selgitas ta. 

Erakorralise pensionitõusu elluviimine sõltub sügisesest majandusprognoosist ja osalt ka II pensionisamba reformist, sest sotsiaalmaks on sihtotstarbeline. Samas ei ole Sibula sõnul võimalik ennustada iga inimese käitumist. «Ühed otsustavad jätkata tänase süsteemiga, teised investeerida iseseisvalt ning kolmandad II sambast väljuda. Kui inimesed otsustavad pärast II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist liikuda teisest sambast esimesse sambasse, siis kaasneb sellega ka üldine pensionitõus, sest sotsiaalmaks on sihtotstarbeline.»

Erakorraline pensionitõusu suurus ja aeg tuleb lauale riigieelarve menetluse käigus sügisel. 

Tagasi üles