Argentina börsil toimus krahh
13. august 2019, 07:46
/nginx/o/2019/08/13/12461436t1h3714.jpg)
Ootamatu tulemus Argentina presidendivalimiste eelhääletusel šokeeris esmaspäeval riigi aktsiaturuge niivõrd tugevalt, et väärtpaberid ja riiklik valuuta peso läksid vabalangusesse.
Argentina peso kukkus dollari vastu 15,3 protsenti rekordiliselt madalale tasemele. Mõned riigi kõige kaubeldumad aktsiad kaotasid oma väärtusest enam kui poole. Argentina ühe suurima tsemenditootja Loma Negra aktsia langes näiteks 55 protsenti. Finantsteenuste pakkuja Galicia Financial kaotas oma aktsia väärtusest 46 protsenti. Kauplemispäeva lõpuks sulgus Argentina peamine indeks Merval 31 protsenti madalamal.
Analüütikud olid valdavalt veenunud, et rahva hääl kuulub seni ametis olnud Mauricio Macrile, kes valiti ametisse 2015. aastal, mil riik vaevles sügavas majanduskriisis. Macri seadis toona kiiresti sisse kasinusmeetmed ja vähendas järsult riigipoolseid kulutusi. Lisaks lõik ta äridele suhteliselt mugava tegutsemiskeskkonna ja võttis möödunud aastal IMF-ilt 50 miljardi dollari suuruse riigilaenu.
Presidendi kehtestatud kasinusmeetmed ja IMFi laen osutusid rahva seas aga üpriski ebapopulaarseteks käikudeks. Majanduse parandamise asemel nõudis rahas hüvesid. Samuti võib küsitavaks pidada Macri seniste lahenduste efektiivsust, sest need pole suutnud riiki kriisist välja tirida. Maailmapanga andmetel on tööpuudus Argentinas endiselt 9,5 protsenti ja inflatsioon 55,8 protsenti.
Rahulolematus praeguse olukorraga peegeldus pühapäevastel eelvalimistel, kus 47-protsendise häälteenamuse sai omale vasaktsentristlike vaadetega Alberto Fernández, keda nähakse nüüd soosikuna oktoobris toimuvatel valimistel. Koos Fernándeziga jahib asepresidendi kohta tugevalt vasakpoolsete vaadetega endine populistlik president Cristina Fernández.
Cristina Fernándezi valitsusajal sekkus riik väga jõuliselt majandusellu, riigistas Argentina suurima energiafirma ja rakendas tugevalt protektsionistlikku väliskaubandust. Riigi majandus langes tema käe all katastroofilisse seisu.
Nüüd kardavad ettevõtjad ja investorid, et pärast oktoobrit tuleb võimule uus populistlik administratsioon, mis suurendab taas riigipoolseid kulutusi ja võtab sihikule ettevõtted. Alberto Fernández on lubanud ühtlasi presidendiks saades nõuda IMF-ilt laenulepingu tingimuste muutmist.