Lätlased hakkavad Eesti Energia õlitootmise tarvis rehve hakkima

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ja rahandusminister Martin Helme katsuvad oma käega rehvipuru, mis mõned minutid hiljem rändab punkrisse, kus see seguneb põlevkiviga ning toimetatakse seejärel kõrvalasuvasse õlitehasesse, kus see kuumutatakse õliks.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Keskkonnaettevõte SIA Eco Baltia vide avas Lätis autorehvide ümbertöötlustehase, mis hakkab aastas utiliseerima üle 6500 tonni Eestis ja Lätis kokku kogutud rehve, investeeringu maksumus ulatus 2,6 miljoni euroni.

«Alustasime hiljuti koostööd ka Eesti Energiaga, kes kasutab hakitud rehve õli tootmiseks. Lisaks sellele oleme loomulikult huvitatud koostööst ka teiste Eesti firmadega, et kasutatud rehvid saaksid ümbertöödeldud, mitte loodusesse heidetud,» kommenteeris Eco Baltia BNS-ile.

«Tehase praegune töötlusmaht vähendab aastas õhku paisatud süsihappegaasi 26 600 tonni võrra, mis võrdub 4200 kodumajapidamise aastase elektritarbimisega. Järgmise kahe aasta jooksul plaanime tehase tootmisvõimsust veelgi suurendada, mis võimaldaks seal töödelda kuni 10 000 tonni rehve aastas,» rääkis keskkonnaettevõtte direktor Jānis Aizbalts pressiteates.

Rajatud tehas on varustatud kaasaegseimate turul saada olevate mehaaniliste ümbertöötlusseadmetega. Seadmed vähendavad ja kõrvaldavad võimalikke saasteriske ning tagavad energiatõhusaid ja ökoloogiliselt säästlikke tootmisprotsesse.

Ümbertöötluse käigus peenestatakse rehvid ribadeks ja suunatakse edasi taaskasutusse: energia saamiseks põletatakse ülejäägid küttematerjalina spetsiaalsetes ahjudes, mis aitab omakorda vähendada fossiilkütuste kasutamist. Protsessi käigus eraldatakse rehvikummist ka metall ja tekstiil ning toodetakse erinevas suuruses kummigraanuleid.

Graanuleid kasutatakse toorainena uutes toodetes, näiteks mänguväljakute ja jalgpalliplatside kummikatte või asfaldi ja bituumeni segude jaoks vajaminevate lisaainete tootmiseks. Toodangut on ettevõttel kavas realiseerida nii kohalikul kui ka eksportturgudel.

«Rajatud tehas saab olema oluliseks investeeringus ka Läti keskkonnaprobleemide leevendamise ja majandusliku arengu seisukohalt. Tehas võimaldab Lätis ja osaliselt ka teistes Balti riikides tekitatud rehvijäätmete utiliseerimist, andes neile uue väärtuse ilma keskkonda või prügilaid koormamata. Lisaks võimaldavad kasutusele võetud tehnoloogiad tulevikus ümber töödelda ka elektrijuhtmeid, mis on üks viimaseid jäätmete ümbertöötlemise suundi Lätis,» lisas Aizbalts.

Tehases hakatakse ümber töötlema peamiselt Läti ettevõtetelt ja eraisikutelt kogutud rehve, samuti väiksemates kogustes Eestist pärit rehve.

Eesti Energia alustas vanarehvidest õli tootmist juunis.

Ettevõtte juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et rehvidest õlitootmine on põlevkivitööstuse arengu seisukohast oluline, sest on hea näide sellest, kuidas ka suurenergeetika saab osaleda ringmajanduses ja olla osa keskkonnaprobleemide lahendamisest.

Eesti Energia keskendub esialgu Eestis kokku kogutud rehvide ümbertöötlemisele õliks, mida tekib aastas kuni 12 000 tonni. Enefit õlitehaste potentsiaal on töödelda aastas ümber kuni 260 000 tonni vanarehve, mis võimaldab tulevikus kasutada toorainena ka teistest riikidest kokku korjatud rehve.

Enefit vedelkütuste ja elektri koostootmise tehnoloogia on maailmas ainulaadne, kõige keskkonnasõbralikum ja efektiivseim põlevkivi väärindamise viis. Tehnoloogia võimaldab asendada kuni 10 protsenti põlevkivi vanarehvidega ning nendest kahest komponendist õli ja elektrit toota. 

Tagasi üles