Kadri Seeder: paljud töötajad on jõudnud punkti, kus palk pole enam oluline

Raha ei tee mingist palgatasemest inimest enam õnnelikumaks.

FOTO: Peeter Lilleväli

Palgainfo Agentuuri looja ja sotsioloog Kadri Seeder ütles, et Eestis on valdkondi ja elualasid, kus palganumber ei ole enam kõige tähtsam ja inimesed peavad oluliseks teisi, pehmemaid väärtusi.

«Muidugi on palk oluline, ega ilma selleta keegi tööle ei lähe. Samas on iseasi, mis hetkest muutub palk elementaarseks ja selle üle enam eraldi ei kaubelda. Mitmetel erialadel olemegi jõudnud sinna, kus eeskätt räägitakse läbi muudel teemadel nagu motivatsioonipaketid, enese teostamise võimalused, tööaja ja- koha paindlikkus ja nii edasi,» rääkis Seeder Paides toimunud Arvamusfestivali Postimehe paneelis «Jõukad, aga õnnetud».

Seeder ütles arutelul, et kuigi ta tulistab nö puusalt, töötavad Eestis ainuüksi raha pärast need, kes teenivad alla 1000 euro kuus. Teine pool, kes teenib rohkem, otsib lisaks palgale ka muid hüvesid, mida tööandja pakub. «Samas ei ole see kindlasti absoluutne, vaid sõltub palju ka sellest, mis on palgasaaja taust: kas tal on kinnisvara, kas ta elab ema ja isa juures ja nii edasi,» loetles palgaekspert.

Siiski tegi teda murelikuks, et paljudel noortel pole üldse midagi hinge taga. «Kui sa teenid alla 1000 euro, siis ei pruugi sulle keegi laenu anda ja tunneli lõpus eriti valgust ei paista.»

Seeder ütles, et kuigi eestlased on osade uuringute järgi õnnetu rahvas, võib väiksemat õnnetunnet seostada ka rahulolematusega, mis on edasiviiv jõud. «See on motivaator, mis paneb liikuma: töökohta vahetama, suuremat palka küsima ja paremaid tingimusi nõuda,» loetles Seeder rahulolematuse plusse. «Ehk mingis mõttes polegi põhjust rahul olla.»

Eesti inimeste tööharjumuste ja palgatasemetega iga päev kokku puutuv Seeder ütles, et mida aeg edasi, seda vähem on suhtumust, et töö peab olema raske ja vastik, higi ja pisarad. «Üha rohkem tekib töökohti, kuhu minnakse hommikul hea meele ja suure entusiasmiga, kuna töö pakub rahuldust. Või veelgi enam, töö ja muu elu piirid hakkavad hägustuma,» kirjeldas ta.

Lisaks heitis Seeder kapsa hariduse kiviaeda. «Kui ma vaatan kasvõi oma laste pealt, siis nad koolis õpivad igasuguseid ained, aga iseend tundma ei õpi. Milleks ma võimeline olen, mis mind huvitab, milles ma hea olen – neid küsimusi küsitakse liiga vähe. See peab muutuma,» leidis ta.

Tagasi üles