Aasta juht: ettevõtted, kes suhtuvad inimesse nagu metalltorusse, ei leiagi töötajaid

Jaanus Vihand.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees/Scanpix

Tänavu aasta parima juhi tiitli pälvinud Coop Keskühistu juht Jaanus Vihand ütles, et liiga palju on ettevõtjaid, kes oigavad, et töötajaid pole, kui samal ajal peaks nad ise rohkem vaeva nägema.

«Loomulikult kõik tahaks töökäsi kergelt leida, aga olukorras, kus neid on vähe, tuleb ettevõtjana ise rohkem pingutada,» ütles Vihand sel reedel Paides toimunud Arvamusfestivali Postimehe paneelis «Jõukad, aga õnnetud».

Tippjuht ütles, et töö juures tuleb kogu aeg nuputada, kuidas pakkuda töötajale lisaks palgale muid hüvesid, et inimene tunneks end lugupeetuna ja vajalikuna. Lisaks ei tohi Vihandi sõnul unustada, et inimeste jaoks on oluline teha mõtestatud tööd, mis võiks kanda kõrgemat eesmärki. Ta rõhutas pidevalt kaht inimeste põhivajadust: olla lugupeetud ja olla võitjate hulgas.

«Kui nad tunnevad, et peavad mingi tüübi heaks miljoneid teenima, siis pole see eriti hea motivaator. Kui nad tunnevad, et teevad midagi head ja kasulikku, kasvõi oma pere või kogukonna heaks, on asi parem,» rääkis Vihand, kes peagi vahetab Coopi juhi töö Apollo Grupi tüürimise vastu.

«Minu sõnum on: nendel tööandjatel, kes ise arenevad ja lasevad ka töötajatel arendada, on palju suurem võimalus töötajaid leida, kui neil, kes suhtuvad inimesse nagu metalltorusse, kruusi või mõnda teise ressurssi,» sõnas juht.

Raha ei tee õnnelikuks, rahapuudus aga õnnetuks küll

Vihand eitas vanuse, sotsiaalse staatuse ja elukoha põhjal loodud tööalaseid stereotüüpe. Näiteks on ta kohanud 80-aastaseid inimesi, kes õpivad entusiastlikult ära uue tehnoloogia, kasvõi nutitelefoni kasutamise, aga ka 45-aastaseid inimesi, kes kurdavad, et isiklik areng on lõppenud ja uusi asju enam ei õpi. «See on tõepoolest väga individuaalne, mistap ma välistaks igasugused üldistused,» märkis ta.

Kui palju tuleb teenida, et olla õnnelik? Tippjuht ütles, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, rahapuudus teeb õnnetuks aga küll. «Ütleme nii, et kui teenid 1000 eurot, saad baasvajadused rahuldatud, aga kui teenid 2000 eurot, siis nõudmised jälle tõusevad: tahaks uut autot, külmpakki ja korterit. Ehk sa oled jätkuvalt seal punktis, kus sa tunned, et sul pole piisavalt,» kõneles ta.

Vihand käis välja ka mõtte, et eestlastel on erinevalt lätlastest ja leedukatest omamoodi pingutamise geen, mis sunnib meid rahulolematuses pidevalt uusi eesmärke seadma ja nende poole pürgima. «See võib tulla ka sellest, et me oleme maailma jõukaimate ja suurima healuga Skandinaaviamaade vahetuses läheduses,» pakkus Vihand.

«Arvan, et rahulolematus on igati hea, kuna see on edasiviiv jõud. Olles liiga rahuloleks, oleks me ikka veel Aafrika savannis ega istuks siin tehnoloogia otsas,» ütles ta.

Tagasi üles