Ökonomist: jääb vaid loota, et Trump Eesti vastu kaubandussõda ei algata

USA president Donald Trump.

FOTO: SAUL LOEB / AFP

Eesti kõige kiiremini kasvav eksportturg oli esimesel poolaastal USA, kuhu Ericsson Eesti müüb telekommunikatsioonielektroonikat ja Cleveron pakiroboteid. «Nüüd tuleb küll hinge kinni pidada – mis juhtuks kui Donald Trump märkab, et meie eksport USAsse ületab nende importi Eestisse lausa viiekordselt?» märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

«Jääb vaid loota, et Donald Trump järgmist kaubandussõda Eesti vastu ei algata! Tõsisemaid muresid tulevikus ennustab aga tööstusettevõtete aina süvenev pessimism,» kirjutas Nestor SEB nädalakommentaaris.

Viimaste aegade süngete majandusuudistega näib hästi kokku käivat Statistikaameti äsjane teade, et Eesti eksport kahanes juunis aastatagusega võrreldes koguni 10 protsendi võrra.

USA-Hiina kaubandussõja asemel põhjustasid languse, vähemalt osaliselt, ühekordsed põhjused nagu volatiilne kütuse- ja energiakaubandus ja väiksem arv tööpäevasid. Esimese poolaasta kokkuvõttena võiks pigem tõdeda, et praeguse maailmamajanduse taustal läheb Eestil veel päris hästi: siin toodetud kaupade eksport on kasvanud 4 protsenti, ilma juuni suurt langust arvesse võtmata koguni 7 protsenti.

Võrdluseks on Euroopa suurim majandus, Saksamaa, suutnud eksporti kasvatada kõigest protsendi jagu. Miks ei kajastu ühendatud Euroopas suuremate riikide mured juba ka meie kaubandusstatistikas? Kindlasti on Eestit säästnud siinse eksportiva tööstuse struktuur ja peamised sihtriigid. Autotööstusega on seotud ehk vaid käputäis kohalikke ettevõtteid ja ka Hiina turg on enamuse eksportijate jaoks veel kauge unistus.

Enam kui pool esimese poolaasta ekspordikasvust tuli erinevate masinate ja seadmete arvelt. Neist suurima panuse andis nö «tavapärane süüdlane», telekommunikatsiooni­elektroonika, mis seotud eelkõige ühe globaalse ettevõtte (Ericsson) tootmisplaanidega.

Kui telekommunikatsioonielektroonika eksport suurenes esimesel poolaastal 35 miljoni euro võrra, siis vägagi tähelepanuväärne on kaubagrupp, mis andis suuruselt teise panuse. Nimelt kasvas pea 25 miljoni euro võrra müügiautomaatide kaubagrupi eksport, mille alla peituvad kuulsust kogunud Viljandis toodetud Cleveroni pakiautomaadid.

Seejuures on nii telekommunikatsioonielektroonika kui pakiautomaatide peamine sihtkoht Ameerika Ühendriigid, tänu millele on USAst saanud Eesti tähtsuselt kolmas eksporditurg.

Keerukate masinate ja seadmete kõrval läksid esimesel poolaastal endiselt väga hästi kaubaks Eestis valmistatud puit- ja moodulmajad. Välisriikidesse müüdi neid enam kui 230 miljoni euro eest, mis on 9 protsenti rohkem kui 2018. aasta esimeses pooles.

Seejuures kasvas müük enim mitte tavapärasel Põhjamaade turul vaid hoopis Saksamaale. Tänu väga kõrgele müügimahule juunis näitas endiselt head kasvu ka Rootsi turg. Teised olulisema panuse ekspordikasvu andud kaubagrupid olid veel erinevad mõõteseadmed ja puittooted.

Lisaks USAle polnud ka teised kõige kiiremat kasvu näidanud eksportturud esimesel poolaastal Eesti jaoks kõige tavapärasemad: enam kui 80 miljoni euro võrra suurenes eksport nii Taani kui Hispaaniasse. Mõlema riigi puhul oli suure numbri taga küll kütusemüük, mis ostjat ei küsi. Samas ei tohi kurta ka 2-protsendilist ekspordikasvu üle Eesti kõige tähtsamal sihtturul, Soomes, sest tervikuna oli riigi impordinõudlus samal ajal languses.

Kuigi Eesti tähtsuselt teise ekspordipartneri Rootsi puhul langes kaupade väljavedu 4 protsenti, oli see täielikult põhjustatud Ericssoni kaubavoo ümbersuunamisest USAsse. Ilma seda arvesse võtmata, oleks eksport Rootsi kasvanud 8 protsenti.

Ettevaates on ekspordi kasvupotentsiaali osas siiski põhjust muret tunda, märgib Nestor.

«Konjunktuuriuuringute põhjal on Eesti tööstusettevõtted muutunud tuleviku suhtes äärmiselt pessimistlikuks. Nii madal oli tööstusettevõtete kindlustundeindeks viimati 2010. aastal! Seetõttu on oodata, et süvenev globaalne ebakindlus hakkab aasta teises pooles peegelduma ka Eesti majanduses,» lisas ta.

Tagasi üles