Eesti Energia sai loa kasutada miljoneid tonne aherainet ehitusmaterjalina (1)

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Estonia kaevandus.
MATTI KÄMÄRÄ
Estonia kaevandus. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

Keskkonnaamet andis Enefit Kaevandusele õiguse taaskasutada põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet ehk lubjakivi päikeseelektrijaama alustarindi ehitamisel.

Eesti Energia plaanib 2021. aastal avada Estonia kaevanduse alal regiooni ühe suurima päikeseelektrijaama, mis hakkaks aastas tootma ligikaudu 2800 megavatt-tundi taastuvelektrit.

Enefit Kaevandustel on ka varasemalt olnud õigus taaskasutada aherainet platside ja teede rajamisel ning ehitusmaterjalide nõuetele vastava killustiku tootmiseks. Nüüd plaanib aga ettevõte kasutada kolm miljonit tonni aherainet päikeseelektrijaama alustarindi ehitamiseks, aidates seeläbi suurendada aheraine taaskasutust Eestis.

«Keskkonnaamet peab oluliseks, et meie loodusressursse kasutatakse säästlikult. Põlevkivi kaevandamine ning hilisem töötlemine on äärmiselt ressursimahukas. Muuhulgas tekib  ühe tonni põlevkivi saamiseks ligi 0,4 tonni aherainet, mis tuleb võimalikult suure määral kasulikult ära kasutada. Meie jaoks on eelistatuim variant, kui aheraine ladestamise asemel seda kasutatakse uuesti näiteks ehitusel, hoides seeläbi kokku teisi loodusressursse, mida oleks muidu kasutatud,» selgitas keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) uuringu kohaselt sobib Eesti Energia põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena tekkiv lubjakivi raud- ja maanteede ehitamisel täitematerjaliks.

Estonia kaevanduses tekib aastas 4 miljonit tonni lubjakivi, mida riigifirma soovib müüa Rail Balticu trassi raudteealuses muldkehas. Sinna suudaks Eesti Energia aastas tarnida 1-2 miljonit tonni aastas.

Ühe tonni põlevkivi saamiseks tuleb maa alt välja tuua ligikaudu 1,4 tonni mäemassi. Rikastamisel eraldatakse 1,4 tonnist mäemassist üks tonn põlevkivi ning 400 kilogrammi aherainet.

Tekkinud aheraine ladestatakse prügilasse, sellest toodetakse killustikku või kasutatakse seda vanade karjääride korrastamisel. Ressursside säästlikumaks kasutamiseks on riik seadnud eesmärgiks, et tekkinud aherainet tuleb taaskasutada vähemalt 40% ulatuses. 2016. aastal taaskasutati Eestis 35% ning 2017. aastal juba 50% tekkinud aherainest.

Aheraine taaskasutuse suurimaks väljakutseks on selle suured kogused. Nimelt tekib Eestis keskmiselt 8 miljonit tonni aherainet aastas, mistõttu on seda mõistlik taaskasutada just suurprojektides.

Siinjuures on Keskkonnaametil oluline roll hindamaks, kas tegemist on materjali taaskasutamisega, millega hoitakse kokku muid loodusressursse. Kui aheraine taaskasutamise tulemusena jääb rajamata mõni uus karjäär või kaevandus, on see keskkonnale igati kasulik.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles