Autoekspert: riik on inimestele võlgu selgituse, miks on biokütuseid vaja

Autoliidu (AMTEL) juht Arno Sillat.

FOTO: Konstantin Sednev / POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juht Arno Sillat leidis, et riik pole inimestele piisavalt selgitanud, miks on palju poleemikat tekitanud biokütuse lisamise nõue üldse kehtestatud ja kellele see hea on.

«Kui sel kevadel tõusid biokomponentide lisamise protsendid, siis tegelikult ei selgitanud riik inimestele, et me oleme Euroopa Liidus ja nii on kokku lepitud,» ütles Sillat, lisades, et see «rõõmus» kohustus jäi AMTELi kaela.

Teatavasti tuli etanooli ja biodiisli segamise kohustus eelmisel aastal. Mullu pidi seda olema kütuses 3,2 protsenti, tänavu 6,4 protsenti ja järgmise aasta jaanuarist juba 10 protsenti.

Autoeksperdi sõnul on nõue tekitanud autoomanikes omajagu segadust ja arusaamatust.  «Pidime selgitama, et kuulge, sõbrad, oleme nüüd Euroopa Liidus ja need reeglid kehtivad üle meie peade. Et see nõue ei ole tulnud ei autode maaletoojate ega kütusefirmade tahtel,» rääkis ta.

Kärakas on olulisem kui kütus

Sillat tõmbas teema veidi laiemaks. «Tänapäeval käib kogu autondus ümber keskkonna- ja kliimanõuete. Öeldakse, et autod saastavad keskkonda. Samas ei vaata me globaalset pilti. Inimesed hoiavad autode pealt kokku, aga lendavad lennukiga, mille CO2 jalajälg inimese kohta on kordades suurem. Siin on teatavad vastuolud,» selgitas ta.

Kas kõrged aktsiisid, kallis kütusehind ja biokomponentide lisamise kohustus, mis paljude autoomanike sõnul nende mootorit rikub, võivad Eesti inimesed tänavale protestima tuua? Seda enam, et näiteks kaitseväe ja kaitseliidu masinad biokütuse nõudest pääsesid, et säilitada lahingvalmidus. Mäletatavasti kollaste vestide protest Prantsusmaal sai just kütusehinna ja elukalliduse kasvust alguse.

Sillat muigas ja ütles, et seni paistab käraka hind olevat Eesti inimestele olulisem teema kui kütus. Ta viitas kasvõi paari aasta tagusele aktsioonile «Maksud Lätti», kus inimesed sõitsid pikkades autorongides Lätti piiripoodidesse viina järele, avaldades niimoodi meelt kõrgete alkoholiaktsiiside vastu.

«Ei teagi, kas kütuseaktsiise on tõstetud sujuvamalt või pole kütusemüüjad rahvast niimoodi üles ässitanud, aga tõepoolest tundub, et kütuse puhul võetakse rahulikumalt. Tuleb välja, et alkohol on Eestis olulisem esmatarbekaup kui kütus...mis iseenesest on ju absurdne,» rääkis Sillat.

Pikad-pikad järjekorrad

Kõik autotootjad ja kütusemüüjad räägivad, et tulevik on elektriautode päralt. Ka Eesti valitsus on lubanud taastada elektriautode ostutoetuse, mis peaks inimesi motiveerima eelistama keskkonnasõbralikumat sõiduriista. Prognooside järgi peaks Eestis aastaks 2021 elektriautod moodustama 15 protsenti kõigist uutest müüdud autodest.

Sillat näeb siingi uusi probleeme nurga tagant hiilimas. «Täna ei ole tegelikult elektriauto nii valmis, et maailm üle võtta. Meil Eestis ei ole elektriautode laadimisvõrgustikku. Kuidas me hakkame autosid laadima?» küsis ta ja tõi lihtsa näite: «bensiini ja diiselauto tankimise peale kulub automaattanklas umbes minut aega. Väikeste elektriautode laadimine võtab kiirlaadijaga umbes 20 minutit, suurte laadimine aga 40 minutit. Kui kütuselondikesi on keskmises tanklas kaheksa, siis elektrilaadimise punkte üks-kaks,» viitas Sillat tohututele järjekordadele, mis laadimispunktides võivad tekkida.

«Kui lühikese aja jooksul tuleb turule hulk elektriautosid, on meil probleem. Meil pole nende jaoks lihtsalt piisavalt suurt laadimistaristut,» resümeeris Sillat.

Tagasi üles