Eesti suurimate ehitajate tulud vajusid langusse

Karkasshoonete seinte ehitusel on Bauroci ehitusmaterjalide eeliseks kerge kaal ja lisaks ka väga hea tulepüsivus. Merko Ehitus, Veerenni elamukvartal Tallinnas. Foto: Oleg Hartšenko XOfoto OÜ

Börsil noteeritud, Eesti suurimate ehitusfirmade Merko Ehituse ja Nordeconi tulemused esimesel poolaastal langesid. 

Merko poolaasta konsolideeritud käive langes 16 protsenti 154,2 miljonile eurole, puhaskasum langes samal ajal 32,3 protsenti 4,6 miljonile eurole.

Teises kvartalis kahanes müügitulu aga 25,2 protsendi võrra 77,4 miljonile eurole, puhaskasum langes mullusega võrreldes 69,6 protsenti 1,7 miljonile eurole, teatas Merko.

Teise kvartali puhaskasumit mõjutas väljamakstud dividendidelt tasutud tulumaksu kulu ning väiksem müüdud korterite arv tulenevalt arendusprojektide valmimise tsüklilisusest.

«Teises kvartalis vähenes müügitulu ootuspäraselt võrreldes aastatagusega, kuna mitmed kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtetel ehituses olnud suurobjektid on valmis saanud ja üldisest turuolukorrast tingituna on tellimuste portfell väiksem kui aasta tagasi. Samas sõlmisime esimesel poolaastal uusi ehituslepinguid kokku 86 miljoni euro väärtuses, mida on rohkem kui aasta tagasi,» ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink pressiteate vahendusel.

Suurimad lepingud sõlmis Merko esimesel poolaastal Aaspere-Haljala teelõigu ümberehituse, Türi Põhikooli ja Laima šokolaaditehase ehituseks.

Lisaks neile olid suuremad töös olevad objektid Eestis Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni rajamine, Pärnu mnt 186 ärihoone, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskus ja Alfa kaubanduskeskus, Leedus Neringa hotell, Quadrum büroohoone ja erakooli hoone ning Norras Tesla teeninduskeskus ja Møllergata 23-25 büroohoone renoveerimine.

Kuue kuu müügitulu vähenes võrreldes aastatagusega Eestis ja Lätis, ent kasvas Leedus ja Norras. Kontserni teise kvartali maksueelne kasum oli 4,5 miljonit ja kuue kuu maksueelne kasum 7,5 miljonit eurot, mis kasvas aastatagusega võrreldes 6,7 protsenti. Teise kvartali puhaskasum oli 1,7 miljonit ja poole aasta puhaskasum 4,6 miljonit eurot.

Tänavu teises kvartalis müüs Merko 37 korterit võrreldes eelmise aasta teise kvartali 117 korteriga.

«Senised suuremad arendusprojektid on valminud ja korterid suures osas müüdud, uued projektid on ehitusfaasis ja nende valmimise ning müügini jõuame osaliselt käesoleva aasta lõpus ning enamjaolt järgmisel, 2020. aastal. Eelmüük kulgeb aga plaanipäraselt ja eelmüügilepinguga kaetud teisel poolaastal ostjatele üleantavate korterite arv kasvab,» märkis Trink.

Tänavu plaanib Merko Ehitus investeerida korteriarenduse valdkonda kuni 100 miljonit eurot. Esimesel poolaastal investeeriti töös olevatesse arendusprojektidesse 40 miljonit eurot, millele lisandus 13 miljoni eurone investeering arendusala omandamiseks Vilniuses.

Eestis, Lätis ja Leedus on Merkol arenduses kokku enam kui 1000 korterit. Suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid.

Korteriturud püsivad Merko teatel vastuvõtlikud korralikult läbi mõeldud ja kvaliteetselt teostatud elukeskkonna tervik­lahendustele nii Tallinnas kui Vilniuses. Riia korteri­turu aktiivsus on jätkuvalt oluliselt madalam ning seal on müügipotentsiaal kõrgem turuootuste suhtes täpselt sihitud arenduste puhul.

30. juuni seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 172,1 miljonit eurot, mullu samal ajal aga 247 miljonit eurot.

Nordecon kahjumis

Ehitusfirma Nordeconi käive kahanes tänavu esimesel poolaastal 5 protsenti 100,4 miljonile eurole, puhaskahjum süvenes mulluselt 524 000 eurolt 574 000 euroni.

Müügitulu langus oli nii hoonete kui ka rajatiste segmendis, vastavalt 6 protsenti ja 2 protsenti. Müügitulu vähenemise põhjuseks on mullu teisel poolaastal läbi viidud riigihangete tavapärasest pikem otsustusprotsess pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahel, samuti mõningate erahangete oodatust pikem lepingute ettevalmistusprotsess, teatas Nordecon börsile.

Vaadates aga teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib juhtkond selleks aastaks siiski tegevusmahtude mõningast kasvu.

Turgu iseloomustab ettevõtte teatel jätkuvalt väga kõrge konkurents ja sisendhindade kasv. Kui hoonete ehituses on turul uusi suuri ja keerukamaid insenertehnilisi töid, siis teedeehituses on 2019. aastal oluliselt kahanenud uute tööde keskmine maksumus ja keerukus, mis omakorda on selles segmendis konkurentsi suurendanud.

Mahtude langus on põhjustanud turul hinnanguliselt 25-protsendilise asfaltbetooni tootmisvõimsuste ülejäägi, mis mõjub negatiivselt teedeehituse marginaale.

Kontserni teise kvartali tegevusmaht ja kasumlikkus aga kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügitulu kasvas 6,3 protsenti 65,9 miljoni euroni ja ärikasum 43,6 protsenti 1,5 miljoni euroni.

Nordeconi kontserni teostamata tööde maht moodustas 30. juuni seisuga 180 miljonit eurot, millest valdav osa on hoonete ehituses.

Kontserni ärikahjumiks kujunes esimesel poolaastal 205 000 eurot, mullu samal ajal oli ärikahjum 375 000 eurot. Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas ligi 1,3 miljonit eurot, mullu samal ajal 606 000 eurot.

Dividende maksis Nordecon esimesel poolaastal 2,1 miljonit eurot, mullu aga 2,2 miljonit eurot.