Tanel Kiik leidis läbivalt puudujääke Helme välismaalaste seaduse muutmise eelnõus

Pildil sotsiaalminister Tanel Kiik.

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees/Scanpix

Siseminister Mart Helme (EKRE) saatis sotsiaalministeeriumile välismaalaste seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks. Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) saatis Helmele detailse vastuse, kus muuhulgas näeb negatiivset mõju majanduskasvule ning märgib, et pinged tööturul kasvaksid. 

Postimees kirjutas 17. juulil, et siseministeerium on välja töötanud välismaalaste seaduse ja siseministri määruse muudatused, mille järgi tuleb välistööjõudu kasutavatel ettevõtetel vormistada välismaalase töötamine seadusega vastavusse. Samal päeval saatis ka siseministeerium seaduse muutmise eelnõu sotsiaalministeeriumile ülevaatamiseks. 

Nüüd sotsiaalministeerium saatis Tanel Kiige allkirjaga Helmele dokumendi, kus tuuakse välja eelnõu puudujäägid. Näiteks sotsiaalministeeriumi arvates ei selgu seletuskirjast, milliseid probleeme eelnõus toodud ettepanekud Eestis viibivate ja töötavate välismaalastega konkreetselt lahendada aitavad. «Seletuskiri toob küll välja välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste statistika ja statistika lühiajalise töötamise erinevate liikide kohta, aga ei selgu, millised on need lühiajalise töötamise viisid, mida kõige rohkem kuritarvitatakse,» märgib Kiik. «Selleks, et oleks võimalik aru saada, kas eelnõu täidab oma eesmärki väärkasutustega võitlemisel ning millist sotsiaalset mõju (mõju tööjõu pakkumisele) ja majanduslikku mõju (mõju  ettevõtluskeskkonnale ja majanduskasvule, mõju ettevõtete halduskoormusele) muudatused kaasa toovad, on vajalik seletuskirja ka eelnevalt nimetatud infoga täiendada.»    

Kiik näeb ka seletuskirja mõjude analüüsimisel suuri puudujääke. «Seadusemuudatuste kohta ei ole koostatud korrektset mõjude analüüsi, mis vastaks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 1 punktis 7 sätestatule,» selgitab ta ja lisab, et kajastamata on jäänud, millised on olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seaduse rakendamisega kaasneda.

Lisaks eelmainitule näeb sotsiaalminister Kiik muudatustel olulist sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mida ei ole aga nende hinnangul piisavalt analüüsitud.  «Leiame, et muudatustel võib olla negatiivne mõju tööjõu pakkumisele ning tööjõu nõudlusele, millel on laiemad majanduslikud tagajärjed, mida mõjude hindamisel kajastatud ei ole.»

Sotsiaalminister tõi kirjas välja, et tööjõu pakkumine sõltub ühelt poolt tööealiste elanike arvust, teisalt aga sellest, kui aktiivselt nad tööturul osalevad. «Eesti elanike hõive edasist kasvu pärsib juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja madal tööpuuduse määr,» selgitab Kiik. «Tööealiste inimeste sisseränne on väljarännet ületanud viimased neli aastat, seega tasakaalustab positiivne rändesaldo tööealise elanikkonna loomulikku vähenemist. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendab tööjõu pakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu,» edastas sotsiaalminister siseministrile. 

Kiik viitab ka Eesti Panga seisukohale, mille järgi on tööstus ja ehitus kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud. Ehitussektorisse tuli tööle kolmandik lühiajaliseks tööks registreeritud töötajatest, mis tähendab, et välistööjõu kaasamine leevendas keskpanga hinnangul tööjõupuudust ja seeläbi palgasurvet ehituses üsna palju.

«Eelnõu muudatuse rakendumisel võib eeldada, et tööandjad ja töötajad pannakse olukorda, kus välistööjõu värbamist või töötamist Eestis piiratakse. Näeme muudatustel võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule. Investeerimiskeskkonnale võib mõju avaldada tööjõu pakkumise piiramine, kuna vaba tööjõu vähesuse tõttu pingestuks veelgi olukord tööturul,» leiab Kiik.

Lõpetuseks palub sotsiaalminister Kiik siseminister Helmel koostada põhjalikum mõjude analüüs ja mis vastaks seaduse nõuetele.

Tagasi üles