Trump viis nafta hinna vabalangusesse (5)

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Kildanafta pumpamine Texase osariigis USAs
Kildanafta pumpamine Texase osariigis USAs Foto: Matthew Brown / AP/Scanpix

Nafta hind tegi eile pea nelja aasta suurima kukkumise pärast seda kui USA president Donald Trump teatas kümneprotsendilisest tollitariifide kehtestamisest Hiina kaupadele kokku 300 miljardi dollari väärtuses.

Teade kaubandussõja intensiivistumisest vedas langusesse nii USA aktsiaturud, aga eriti suurt mõju avaldas see nafta hinnale. Nii Brenti nafta kui ka peamiselt USAs jälgitav WTI (West Texas Intermediate) hind kukkusid mõlemad 7,9 protsenti, mis on musta kulla suurim hinnalangus alates 2015. aasta veebruarist.

Aga imporditollid polnud ainus põhjus, miks nafta hind nii suure languse tegi. Juba enne tollide kehtestamist oli nafta hind langenud. Varasem langus oli põhjustatud sellest, et varem tulid vihjed nõudluse kahanemisest. Nimelt põhjendasid nõrga nõudlusega kehvi teise kvartali majandustulemusi naftahiiglased Royal Dutch Shell, prantslaste Total ning Norra Equinor (endine Statoil).

Paljud investorid usuvad, et lähiajal kasvab järsult USA kildanafta tootmine, sest uued naftajuhtmed likvideerivad kildanafta transpordi pudelikaela selle põhitootmispiirkonnast Permi basseinist Texasest ja New Mehhikost. Lisaks on järgmisel aastal kasvamas tootmine Brasiilias ja Norra Põhjamere piirkonnas, aga ka Kanadas naftaliivadest.

Viimaste kogused on küll suhteliselt väikesed, aga nende projektide kasv aitab suurendada pakkumise ülekaalu nõudmise suhtes.

Ehkki aasta algusega võrreldes on nafta hind kõrgem, aga aastatagusega võrreldes on see langenud juba viiendiku võrra.

Täna hommikul on nafta hind teinud siiski mõningase tõusu. Brenti nafta on eilse hinnaga võrreldes 2,26 protsenti kõrgem ning kaupleb kella üheksa ajal hommikul veidi alla 62 dollaril barrel.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles