Suhted Euroopa pankade ja kinnisvaraarendajate vahel on finantskriisi keeristes kiskunud üha pingelisemaks.
Euroopa ehitaja jõhker reaalsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priiskavate laenuaastatega harjunud arendajad on põrkunud jõhkra reaalsusega, kus pangalaenu saavad vaid parimad.
Nüüd aga on eurotormid ajamas karide suunas ka seda, mis niigi räsitud suhetest veel järele on jäänud.
«Eurotsooni olukord mõjutab kogu valdkonda,» ütleb Londonis baseeruva kinnisvarafirma Great Portland Estatesi tegevjuht Toby Courtauld.
«Kui sul on väike laenukoormus ja head suhted, siis saab veel finantsidele ligi. Aga kui sa alles tuled turule ja tahad teha midagi spekulatiivset, siis läheb karmiks. Pärast Lehmani krahhi ei taha pangad sellistest ettevõtmistest enam kuuldagi.»
Euroopa peamised laenuandjad valmistuvad reeglite muutusteks ning üritavad üksteise võidu kinnisvaralaenudest vabaneda. Paljud on sellest sektorist sisuliselt väljunud.
Viimase kolme kuu jooksul on Commerzbanki kinnisvaraosakond Eurohypo ja prantslaste Société Générale teatanud kavatsusest lõpetada uute kinnisvaralaenude andmine.
Suurbritannias on laenamine arendajaile teravalt langenud, kuna regulaatorid on karmistanud järelevalvet ning käskinud pankadel parandada riski mõõtmise mudelit.
De Montforti ülikooli andmetel on selliste pankade osakaal, mis uutesse kontoripindadesse ja poodidesse laenata tahavad, kukkunud Suurbritannias 43 protsendi peale.
Kinnisvaraarendajad, kes buumiaastail odavate pangaalenude abiga õitsesid, peavad nüüd otsima alternatiivseid allikaid.
«Kõik peavad edaspidi leidma igasuguseid erinevaid võimalusi finantseerimiseks,» ütles Lloydsi kinnisvaraosakonna juhataja Lynda Shillaw.
«Kes laenu tahavad, peavad vaatama rohkem kapitaliturgudele ja mujale. Pangad hakkavad vist mängima pigem vahendaja rolli.»
Ilmselt tõttavad pankade poolt jäetud auku täitma kindlustajad.
Kindlustusettevõtted, aga ka pensionifondid, valmistuvad pakkuma pikaajalist laenu kinnisvaraarendajatele. Aga ka nemad on huvitatud vaid kõige turvalisematest ettevõtetest, millel on tagatiseks kvaliteetset vara.
Kuna kõik pagevad kvaliteedi suunas, siis jääb teisejärguline kinnisvara oportunistlike varafondide pärusmaaks.
Enamik Euroopa panku ei ole eriti sisse võetud võimalusest hakata refinantseerima üksteise kinnisvaralaenusid.
Pankade paari järgmise nädala põhieesmärk on bilansi laenudest vabastamine karmide kapitalinõuete täitmiseks, ütles kinnisvarateenuste grupi DTZ peaanalüütik Hans Vrensen.
«Selleks restruktureeritakse ennetavalt laene, võetakse laenu katteks ära kinnisvara ning müüakse laene erafondidele. Enamikule investoritele tähendab see seda, et tuleb pikem periood, kus laenude pikemaks vormistamise võimalusi tuleb vähem – ja viletsamate tingimustega.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.