Ökonomist: Eesti tööstussektori kasvuväljavaated on halvenenud

Tõnu Mertsina.

FOTO: Konstantin Sednev

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul on Eesti tööstussektori lähiaja kasvuväljavaated halvenenud.

Statistikaameti andmeil tootsid tööstusettevõtted tänavu juunis 4 protsenti vähem kui mullu samal ajal, toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, kuid vähenes nii energeetikas kui ka mäetööstuses.

Võrreldes 2018. aasta juuniga vähenes elektri tootmine 58 protsenti ja soojuse tootmine 10 protsenti, teatas statistikaamet kolmapäeval.

«Käesoleva aasta esimesel poolaastal aeglustus Eesti tööstuse toodangumahu kasv järsult. Selle tingis energiasektori tootmismahu tugev langus – samas kui töötleva tööstuse tootmismahu kasv kiirenes,» ütles Mertsina pressiteate vahendusel.

Energiatootmise tugeva languse põhjuseks on tema sõnul elektritootmise vähenemine süsihappegaasi kvoodi hinnatõusu ja suurenenud odavama Vene elektri import. Energiatootmise tootmismaht on selle aasta kuue kuuga vähenenud viiendiku võrra. Juunis toodeti elektrit aga lausa 58 protsenti vähem kui aasta tagasi.

«Elektritootmise vähenemine mõjutab aga omakorda negatiivselt põlevkivi kaevandamist. Pikaajaline lahendus on energiatootmises põlevkiviõli ja elektri koostootmise ja taastuvenergia osakaalu kasvatamine ning järk-järgult põlevkivist otse elektritootmise vähendamine,» märkis peaökonomist.

Mertsina rääkis, et kuigi töötleva tööstuse tootmismaht suurenes juunis vaid 2 protsenti ning viimasel kahel kuul on kasv aeglustunud, on kuue kuu keskmisena töötleva tööstuse tootmismaht kasvanud ligi 5 protsenti, mis on poolaasta arvestuses kahe aasta tugevaim näitaja.

Samas tuleb tema sõnutsi väga suur osa töötleva tööstuse kasvust elektroonikatoodete tootmisest, mille lisandväärtuse osakaal toodangus on väga väike ning seega mõju kogumajanduse (SKP) kasvule tagasihoidlik. Tugeva kasvuga oli esimesel poolaastal veel laevaremont ja -ehitus ning õlitoodete ja toiduainete tootmine.

"Eesti töötleva tööstuse tootmismahu kasv ei olnud esimesel poolaastal küll laiapõhjaline, kuid arvestades selle tootmisharu kasvu järsku aeglustumist või kohati ka langust nii paljudes teistes Euroopa riikides kui ka maailmas tervikuna, on töötleva tööstuse kasvu tugevnemine meil eriti positiivne," ütles Mertsina ja lisas, et Eesti töötleva tööstuse tootmismahu kasv oleks ilma elektroonikatööstuseta oluliselt nõrgem.

Ekspordikäibe kasv on tänavu kiirenenud olukorras, kus töötleva tööstuse ekspordihinnad on jäänud eelmise aasta tasemele. «Kui mitu viimast aastat järjest kasvas töötleva tööstuse ettevõtete müük koduturule ekspordist kiiremini, siis käesoleva aasta esimesel poolaastal see trend pöördus. Koduturule müük aeglustus vaid ühe protsendini, kusjuures languses olid paljud tegevusalad,» märkis peaökonomist.

Kuigi töötleva tööstuse tootmismahu kasv on sel aastal tugev püsinud, nõrgenesid Mertsina sõnul selle tööstusharu ettevõtete tootmiskasvu ootused lähikuudeks juba aasta tagasi ning see ootus on üha halvenenud.

«Samuti on halvenenud töötleva tööstuse tootmiskasvu ootused meie suuremate Euroopa kaubanduspartnerite juures. Üha viletsamaks on muutunud ka Eesti ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste ja ekspordikasvu väljavaate kohta,» lisas ta.

Ta tõi välja, et maailmakaubandust mõjutab oluliselt Hiina tööstustoodangu kasvu aeglustumine ja kaupade impordi langus. «Suureks ohuks oleks kaubandustüli eskaleerumine ja suuremad kaubandustõkked, Euroopas lisaks veel leppeta Brexit,» lisas Mertsina.

Eesti tööstussektor tervikuna moodustab 17 protsenti SKP-st ja 20 protsenti tööhõivest. Elektritootmise vähenemine mõjutab tema hinnangul negatiivselt küll konkreetse tegevusala töötajaid, kuid selle mõju Eesti tööhõivele tervikuna on tagasihoidlik.

Probleemiks on peaökonomisti sõnul aga energiatootmise koondumine Ida-Virumaale ning selle mõju kohalikule tööturule. Mõju Eesti SKP-le on aga suurem ning energiatootmise lisandväärtuse langus on tema hinnangul üsna oluline pidur ka SKP kasvule.

Tagasi üles