Eesti sporti juhib musta raha vari

Eesti Olümpiakomtee praegune president Urmas Sõõrumaa ja endine president Neinar Seli.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja /

Ajal, kui me muretseme, kas tundmatud välismaalased liigutasid läbi Eestis tegutsevate pankade musta raha, juhib Eesti sporti mees, kes on kahtlase rahaga vaat et sina peal, kirjutab Postimehe ajakirjanik Harry Tuul.

Eelmise nädala reedel tuli teade, et aastaid omanikke varjanud liiklusmärkide ning foorisüsteemide rajamisega tegeleva ettevõtte Signaal omanikuks sai suurärimees ja ühtlasi Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Kuna ettevõte võidab muu hulgas ka linnahankeid, siis on olnud seni teadmata, kes seda teenust tegelikult linnale pakub või kas võimulolijad on Signaaliga koostööst kasu lõiganud.

Tõsi, firmat on aastaid kahtlustatud seotusest või väga tihedast läbikäimisest just Sõõrumaa endaga. Alles mais kirjutas Postimees, et Sõõrumaa sidus seitse aastat tagasi ühise hüpoteegi alla neli talle isiklikult kuuluvat luksuskorterit Tallinna vanalinna südames Kuninga tänaval, kaks mereäärset kinnistut Kloogarannas ja Signaalile kuuluva 10 000 ruutmeetri suuruse ärimaa pealinnas Liimi tänaval. Liimi KV on sisuliselt Signaali sidusfirma. «Minule on see tänasel päeval üllatus. Aega on nii palju möödas, et minu peast on see igal juhul väljas,» kommenteeris Sõõruma tänavu mais Postimehele oma vara pantimist.

Ka pärast Signaali omandamist kinnitab Sõõrumaa endiselt, et tema pole varem omanik olnud ning ta ei tea ka pärast tehingu sõlmimist ning allkirjade andmist, kelle ettevõtte ta täpselt ostab. «Olen seda nime kuulnud, aga ei ole kordagi seda oma elus kohanud.»

Hämmastav. Sama vastus tähendaks näiteks panganduses tõenäoliselt parimal juhul karjääri lõppu või halvemal kriminaalmenetlust. Nimelt peavad pangad teadma, mida kliendid oma rahaga nende kontodel teevad. Seda nõuavad elementaarsed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ennetavad reeglid. Seega võib oletada, et pank, mille kaudu Signaali osturaha üle kanti (kui seda üldse tehti), teab nii firma endist omanikku kui ka on temaga kohtunud näost näkku. Seega Sõõrumaa kas vassib ehk teab ja ei ütle, või tõesti ei hooli, kellele ja mille eest ta maksab. Kumbki ei tähenda head.

Võidakse öelda, et see üks tehing ei tee Sõõrumaast veel kahtlase raha liigutajat ega heida temale musta raha varju. Aga kahtlusi musta raha liigutamises on olnud ka varem. Näiteks on reklaamiärimees Paavo Pettai väitnud, et Sõõrumaa andis eelmise kümnendi lõpus varjatult Keskerakonnale laenu läbi Pettai reklaamifirma. Sisuliselt oli tegu erakonna varjatud ehk musta rahastamisega. Sõõrumaa vastus, et tegu on kelmiliku inimese jutuga, ei veena, sest mitmed Pettai väiteid on kohtus juba kinnitust leidnud. Näiteks samasuguse skeemi kasutamine suurärimees Hillar Tederi poolt kõmulises Savisaare protsessis.

Pea nädala jooksul pole avalikkuses Sõõrumaa tehingu kohta avaldatud pea ühtegi kommentaari. Jääb mulje, et asjaosalised ise on rahul, sest spordirahvas istub juba mitu aastat nagu kult rukkis. Samas näibki, et sport ja eetika on üksteisele võõrad. Eesti Olümpiakomitee presidendiks on ka varem olnud ärimees, kes ei hinda ausa mängu reegleid.

Nii lasi olümpiakomitee endine esimees end sisuliselt maksumaksja rahaga ametisse valida. Ta sunniti lahkuma alles pärast seda, kui riigikohus ta lõplikult korruptsioonikuriteos süüdi tunnistas. Seejuures väidetavalt avaldas «spordirahvas» toona lausa survet, et mees ametipostil ikkagi jätkaks.

Eks ta ole. Dopingust rääkimata.

Tagasi üles