Eesti Energia asub ameeriklastelt uut trahvi sisse nõudma

Eesti Energia juht Hando Sutter. Foto: Raul Mee / Raul Mee/Mollusk Media

Eesti Energia loodab Auvere elektrijaama välise soojusvaheti rikke eest General Electricult saada osa leppetrahve juba tänavu. Tõenäoliselt ulatuvad trahvid kümnete miljonite eurodeni. 

Postimees kirjutas alles mõned nädalad tagasi, kuidas Eesti suurim tööstusinvesteering, üle 600 miljoni euro maksnud Auvere elektrijaam on sügiseni rivist väljas. «Tõepoolest, see [Auvere jaama] töökindlus pole olnud selline, nagu meil garantiitingimused ette näevad,» pidi energiafirma juht Hando Sutter täna tunnistama.

«Ta on olnud oluliselt väiksem ja täna meil leping ja garantiiperiood katab ka selle, et need rikked saavad tarnija ehk General Eelectrictu kulul likvideeritud ja üleplaanilised katkestused saavad ka kompenseeritud,» ütles Sutter pressikonverentsil. Tema sõnul peetakse praegu ehitajaga läbirääkimisi ja loodetavasti kajastub osa nendest trahvidest juba selle aasta aruandes.

«Garantiiperiood on kaks aastat vastuvõtmisest ehk 2020. aasta augustini. Loodame, et selle raames saavad kõik nii-öelda lastehaigused likvideeritud,» lisas Sutter. Küsimusele, kas Auveres toodetud elekter oleks madala elektri börsihinna ja kõrge süsihappegaasi (CO2) kvoodi hinna tingimustel ka turule pääsenud, vastas Sutter, et Eesti Energial on piisavalt tootmisvõimsusi ning midagi tootmata ei jää.

«Teised elektrijaamad, mitmed plokid on reservis, samas on tõsi see, et Auvere on meie kõige efektiivsem ja konkurentsivõimelisem üksus. Ilmselt oleks sama elektri toodangu pealt teeninud rohkem kasumit [...] veelkord, meile siit kahju ei peaks tekkima, sest trahvid kompenseerivad selle,» rääkis Eesti Energia juht.

Teadaolevalt on General Electric juba Eestile maksnud üle 100 miljoni euro trahve, kuna jäi Auvere jaama üleandmisega hiljaks.

Sajad töökohad läinud

Aasta algusest on Eesti Energia töötajate arv vähenenud ligi 350 võrra 5421 töötajani. See, kas ja kui palju Eesti Energia veel töötajaid koondab, selgub Sutteri sõnul augusti lõpuks, kui valminud on uued turuanalüüsid ja uus tootmisanalüüs. Koondamise põhjus on vanade põlevkiviplokkide sulgemine kõrge CO2 kvoodihinna tõttu. 

Eesti Energia poolaasta käive kasvas 13 protsenti ja ulatus 210 miljoni euroni. Samas vähenes kasum kolmandiku võrra 9,4 miljonile eurole. Põhjus oli eelkõige põhivara kulumis ja kasvanud amortisatsioonikuludes. Kuna uus Auvere elektrijaam võeti vastu eelmise aasta teises pooles, on amortisatsiooni kulud kõrgemad ning Auverega seotud kulusid enam ei kapitaliseerita.

Kontserni finantsdirektori ja juhatuse liikme Andri Avila sõnul mõjutas üldist tegevuskeskkonda enim CO2 heitmekvoodi hind, mis kerkis kvartalis 76 protsenti.

«Strateegiast lähtudes oleme viimastel aastatel teinud olulisi investeeringuid oma tooteportfelli mitmekesistamiseks ning see suund jätkub ka tulevikus. CO2 hind survestab küll hetkel märkimisväärselt põlevkivist elektri tootmist, kuid samas on tõusnud ka elektri turuhind. See on suurendanud ettevõtte teiste ärisuundade, eelkõige taastuvenergia kasumlikkust,» kommenteeris Avila.

Nii kasvas Eesti Energia taastuvenergia toodang aastaga üle kolme korra 250 gigavatt-tunnini, millest suurima osa andsid tuulepargid (194 GWh). Biomassist toodetud taastuvenergia kogus kasvas aastaga kaks korda. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kasvas Eesti Energia tootmisportfellis kvartali keskmisena 33 protsendile.

Elektri kogutoodang kahanes 1,2 teravatt-tunnile ning jätkus trend, kus ettevõte müüs rohkem elektrit, kui ise tootis. Elektrienergia müügitulu suurenes veerandi võrra 109,7 miljoni euroni.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia 93 500 tonni ja müüs 113 100 tonni. Kuigi toornafta hinnad aastatagusega võrreldes alanesid, siis kütteõli hinnad kasvasid. Kütteõli keskmine müügihind tõusis 281,4 euroni tonnist.

Eesti Energia investeeris teises kvartalis 45 miljonit. Päikeseparkide ostuga sisenes taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green Poola taastuvenergiaturule, kuid lõviosa ehk 20 miljonit investeeris kontsern elektrivõrku.

VKG kasum tegi silmad ette

Samal ajal teenis Eesti suuruselt teine õlitootja Viru Keemia Grupi (VKG) teises kvartalis 66,6 miljonit euro müügitulu. Puhkasum kahekordistus samal ajal 12 miljoni euroni.

«Kuigi turgudel oli teine kvartal volatiilne – Brenti toornafta hind liikus üles-alla vahemikus 60–75 dollarit barreli eest – ja keskmine hinnatase, 68 dollarit barrel, oli isegi 9 protsendi võrra madalam kui mullu samal ajal, tagasid tugevnenud dollar ja suurenev nõudlus madala väävlisisaldusega kütteõlide järele VKG põlevkiviõlidele keskmiselt 6 protsendi võrra kõrgema hinna. Stabiilselt tugev tootmine, erakordselt suur õlide müük ja madala fikseeritud hinnaga tulevikutehingute puudumine andsidki soliidse finantstulemuse,» ütles VKG finantsdirektor Jaanis Sepp eile pressiteate vahendusel.