Tunnelimehed said riigilt juba teist korda korvi (17)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Peter Vesterbacka tutvustas FinEst Tallinna-Helsingi tunneli arenguid.
Peter Vesterbacka tutvustas FinEst Tallinna-Helsingi tunneli arenguid. Foto: Eero Vabamägi

Valitsus näitas Tallinna-Helsingi vahelise tunneli eestvedajatele teist korda punast tuld, leides, et paljud olulised küsimused on endiselt vastuseta. 

Väsimatu ja karismaatilise soomlase Peter Vesterbacka algatatud tunneliprojekti bürokraatliku poole eest vastutab Eestis OÜ Finest Bay Area Development Estonia. Selleks, et asi üldse kuhugipoole liikuma hakkaks, on neil vaja käima lükata eriplaneering ja keskkonnamõjude hindamine. Siis oleks võimalik hiigelprojektiga edasi minna.

Valitsus eesotsas riigihalduse ministri Jaak Aabiga on aga juba kaks korda tunnelimeeste taotlused tagasi lükanud, viimane kord täna. Ta põhjendas, et jätkuvalt on paljud olulised küsimused vastuseta.

Näiteks ei olevat tema sõnul selge, kas kavandatakse avalikku raudteed või mitteavalikku. «Samuti on ebamäärane, milline on projekti rahastus ja tasuvus,» loetles Aab. Mäletatavasti teatas Vesterbacka aga tänavu märtsis, et raha on olemas – tal õnnestus  veenda hiinlasi, kes on valmis panustama 15 miljardit.

Minister lisas, et täpsustamist vajab ka riigi roll – milliseid tegevusi riigilt eeldatakse ning millised kohustused ja kulud projektiga riigile kaasnevad. Seda isegi juhul, kui tegemist on 100 protsenti erasektori ettevõtmisega. Näiteks tõi ta välja, et riik peaks arendama merealust päästevõimekust, kui tunnelis juhtub õnnetus.

Aab tõstatas järgmise olulise küsimuse: kuidas haakub kavandatav tunnel Rail Balticu raudteetrassiga? Tema sõnul pole neil täit kindlust, kas tunnelis kasutatakse Euroopa rööpmelaiust 1435 mm või Vene rööpmelaiust 1520. Viimasel juhul ei saaks tunnelit Rail Balticuga ühendada.

Lisaks rõhutas Aab, et enne otsuse tegemist tahavad nad rääkida Soome valitsusega.

Soomlased on sõbralikumad

Tunneli eestvedaja Peter Vesterbacka vastas valitsusele Twitteri kaudu, et Eesti valitsus võiks viimaks otsuse vastu võtta. «Eriplaneeringu algatamise mõte ongi ju selles, et küsimustele vastused leida,» märkis ta. «Rohkem julgust ja riigimehelikkust,» soovitas ta Jüri Ratasele. 

Finest Bay Area Development Estonia esindaja, advokaat Paul Künnap ütles, et loomulikult riigi vastus neid õnnelikuks ei tee. «Eks me analüüsime vastuse põhjalikult läbi ja siis otsustame edasi,» rääkis Künnap, kelle sõnul oli nende riigi eriplaneeringu taotlus igati korralik ja põhjalik.

Ta lisas, et nende probleemidega, millele minister Aab tähelepanu juhtis, ei saagi nad ilma eriplaneeringu algatamiseta üldse tegelda. Ehk tegemist on natukene nokk-kinni-saba- lahti olukorraga.

Kuigi Künnap jäi diplomaatiliseks, andis ta mitu korda mõista, et Soome valitsus on tunnelist rohkem huvitatud ja menetleb taotlusi oluliselt kiiremini. Näiteks algatati üle lahe eriplaneering juba aasta aega tagasi. «Seal on tuntav vahe, kuidas Eestis ja Soomes asju aetakse,» märkis ta. Samal ajal andis ta endale aru, et unikaalne tunnel ongi väga keeruline projekt, mille jaoks lubade saamine võtab aega.  

Aga kas Eesti valitsus ja ametiasutused üldse tahavad tunnelit? «Seni pole keegi veel kordagi öelnud, et tunnelit ei taheta. Aga kui see on riigi seisukoht, siis me väga loodame, et nad seda meile kiiremas korras ütlevad,» vastas Künnap. «Keegi pole kunagi arvanud, et tunnel mingi lihtne asi on. Aga Peter Vesterbackal energiat jagub. Kui keegi üldse selle valmis võib teha, siis ongi see tema,» lõpetas Künnap.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles