Investor Mari sai kaks valusat hoopi, aga portfell puhkes õide

Harry Tuul
, BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht
Copy
Mari portfell
Mari portfell Foto: Pm

Mul jooksis õnnevärin läbi keha, kui keset juulit oma investeeringute seisu vaatasin. Kui mäletate, siis veel aasta alguses langes minu investeeringute koguväärtus korraks isegi alla algselt panustatud 20 000 euro. Ja kui ma siis avasin päikese eest varju otsides oma telefonis pangaäpi ja nägin, et mu investeeringute koguväärtus on kasvanud üle 22 000 euro ehk poole aastaga kümnendiku võrra, siis tuli tõesti naeratus näole. Tundus, et olen lõpuks ree peale saanud.

Eriti tegi mulle rõõmu Swedbanki aktsia, mis oli tõusnud pea 150 rootsi kroonini, mis tähendas, et sisuliselt olin investeeringuga jõudnud kaotusest nulli ning tekkis lootus, et sealt edasi hakkab asi vaikselt ka kasumisse tõusma.

Ja siis saabus see nädal, kus sain korraga kaks valusat hoopi, mis tõid mind pilvedest taas maa peale tagasi ning tuletasid meelde, et investeerimine pole mitte sprint, vaid ikka maraton. Võib-olla see pole isegi jooksuala, vaid pigem kepikõnd või suusatamine. Kuidas kellele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles