Hooldekodu juht: seadus ähvardab eakaid katastroofiga
Oluliselt täiendatud!

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Uuest aastast võivad vanadekodude kohatasud kerkida kuni 300 euro võrra ja mõne ajaga suletakse ligi kolmandik vanadekodudest, prognoosivad hooldekodude esindajad. Ministeerium näeb asja teisiti, kirjutas Äripäev.

«Tulemas on sotsiaalkatastroof,» leidis aktsiaseltsi Lõuna-Eesti hooldekeskuse omanik ja Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidu juhatuse liige Vambola Sipelgas, kelle sõnul tähendavad uuest aastast kehtima hakkavad nõuded, et suur osa senistest hooldajatest kaotab töökoha ja abi vajavaid vanureid pole kuhugile paigutada, sest edaspidi peab teenust vahetult osutaval hooldustöötajal olema hooldustöötaja kutse või ta peab olema läbinud kutseõppe tasemeõppe õppekava või täienduskoolituse.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnul on hooldekodudel olnud neli aastat, et hooldajaid koolitada ning tema hinnnangul see, kes pole jõudnud selle aja jooksul õppeid ära teha, on olnud lihtsalt laisk.

Pikemalt Äripäevast.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse selgitas Postimehele, et uuest aastast hakkab hooldekodudele kehtima tegevusloa ja hooldustöötaja kvalifikatsiooni nõue, mille jaoks valmistumiseks andis riik aega neli aastat. «Praegu tundub, et osad ettevõtjad üritavad, sarnaselt 2016. aastal abivahenditega toimunule, võtta viimast abivajajate arvelt ning põhjendada oma plaanitavat hinnatõusu riigi tegevusega,» rääkis Kuuse.

«Viimaste aastatega on Eestis lisandunud ligi 500 uut hooldekodukohta, lisaks ehitab meile teadaolevalt vähemalt üheksa omavalitsust uusi kodusid. Nõudlus hooldekodukohtade – ja koduhoolduse teenuste – järele on kasvav ning hinnatõus on toimunud iga-aastaselt ilma riigi sekkumatagi. Seejuures on osade hooldekodujuhtide taktika hirmutada inimesi sulgemise ning sotsiaalse katastroofiga äärmiselt küüniline,» selgitas Kuuse.

«Mina olen veendunud, et esitatu ei vasta tõele. Maikuu seisuga on 1780 hooldustöötajast sobiv haridus umbes 70 protsendil, sh hooldaja kutseharidusega 460 inimest, taseme- või töökohapõhise õppe läbinud töötajaid ligi 300, täiendkoolituse läbinuid on 500. Veel mullu oli minimaalne vajalik erialane haridus vähem kui pooltel hooldustöötajatel,» rääkis Kuuse.

Sotsiaalkindlustusamet loeb tema sõnul tegevusloa andmisel hooldustöötaja kvalifikatsiooni nõude minimaalselt täidetuks, kui hooldustöötaja on läbinud 80-tunnise täiendkoolituse ja lisaks 16-tunnise esmaabi koolituse. Samuti loetakse nõue täidetuks, kui töötajal on varasemast haridusteest tõendatav järgmiste nimetustega eriala: põetaja, sotsiaalhooldaja, hooldusõde, meditsiiniõde, ämmaemand, velsker, arst, erakorralise meditsiini tehnik. Hooldustöötaja kutse (tase 3) eeldab 78 tundi koolitusi viimase kümne aasta jooksul.

«Seega võiks olla ootuspärane, et tööandja on võimaldanud hooldustöötajale 7,8 tundi koolitusi aastas. Koolitustoetusi saab töötukassalt nii tööandja kui ka inimene ise, lisaks on kutseõpe inimestele riigi poolt tasuta,» ütles Kuuse. 

«Tegelikult on riik nende nõuetega isegi hiljaks jäänud, lastes mitukümmend aastat eakate hooldekodudel omasoodu kulgeda. Meil on selliseid hooldekodusid, mis ei tohiks tegutseda ja see algab ennekõike omanike ja juhtide mõttemaailmast. Kusehais, ravimitega uimastamine, ülerahvastatud palatid ning koolituseta töötajad on selle tulemus. Ka esimene hooldekodu juhi kriminaalkaristus oma kliendi hooletusse jätmise eest pärineb eelmisest aastast,» jätkas Kuuse.

«Me peame olema paremad ja peame lõpetama eakate käsitlemise puuhalgudena, mida võib loopida ilma süüd tundmata – hooldekodu elanike ja nende lähedaste rahuolu peab olema esikohal. Kes pole jõudnud nelja aasta jooksul õppeid ära teha, on olnud lihtsalt laisk ja hoolimatu nii oma töötajate kui klientide osas. Seda enam, et võimalusi on palju ja riik maksab koolitused kinni. Vananeva ühiskonna puhul on ilmselge, et valdkond vajab suuremat tähelepanu ja ka vahendeid, seetõttu ongi ministeerium viimastel aastatel keskendunud pikaajalise hoolduse temaatikale.»

Tagasi üles