Mertsina: liigsed piirangud välistööjõule pole mõistlikud

Tööandjad usuvad, et välistööjõud aitab leevendada tööjõupuudust. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul aitab välistööjõud leevendada pingeid Eesti tööturul ning lühiajalisele välistööjõule liigsete tõkete seadmine keskmise palga nõudega ei ole mõistlik.

Peaökonomist märkis, et ühesugune, Eesti keskmise või kahekordse keskmise palga nõue muudab välistööjõuga tegelemise küll lihtsamaks, kuid see suurendab kunstlikult mitmete tegevusalade ja enamike maakondade ettevõtete tööjõukulu ning halvemal juhul vähendab asjatult nende konkurentsivõimet.

Välismaalaste seaduse järgi on tööandja nimelt kohustatud kolmandatest riikidest tulnud lühiajalistele töötajatele maksma vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga ehk 1310 eurot, tippspetsialistidele aga kahekordse brutokuupalga. Mertsina hinnangul on välismaalaste jaoks kehtiv keskmise palga nõue võrreldav impordile seatud tõkkega.

Sel aastal moodustavad lühiajalise töötamise eesmärgil ja tähtajalise elamisloaga registreeritud välismaalased kokku hinnanguliselt ligikaudu 5 protsenti Eesti residentsest tööhõivest.

«Vähemalt praegu ei ole sellel olulist süsteemset mõju Eesti palgatasemele. Lühiajalise töötamise eesmärgil kolmandatest riikidest Eestisse tulnud välismaalased aitavad küll vähendada pingeid tööturul, kuid seni pole neil veel õnnestunud meie kiiret palgakasvu ohjeldada,» lisas Mertsina.

Viie aastaga on Eesti keskmine palk tõusnud kokku 39 protsenti, ettevõtete tööjõukulu aga 47 protsenti. «Kiiret palgakasvu on võimaldanud küll viimaste aastate tugev nõudlus, kuid veelgi olulisema mõjuga on olnud tööjõupuudus,» märkis peaökonomist.

Mertsina hinnangul võib liiga suur tööjõukulu anda majandusšoki korral ettevõtetele tugevama tagasilöögi: käibe languse korral võidakse tööjõukulu – olgu see siis töötajate arvu ja/või palgataset – rohkem vähendada.