Energiasõltumatus on ajalugu: Eestist sai elektri netoimportija (5)

PM Majandus
Copy
Auvere elektrijaam.
Auvere elektrijaam. Foto: Aldo Luud

Eesti poolaasta elektritoodang langes mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra, 3815 gigavatt-tunnile, tarbimine oli samal perioodil 4429 gigavatt-tundi. 

Toodangu langus on Eleringi teatel seotud fossiilkütustel töötavate elektrijaamade konkurentsivõime langusega.

Suuresti tänu põlevkivist toodetud energiale on Eesti olnud Euroopa Liidu energiasõltumatuim riik. Näiteks möödunud aastal toodeti Eestis elektrit 10,6 teravatt-tundi ja tarbiti 8,7 teravatt-tundi. 2017. aastal oli elektribilanss veelgi suuremas ülejäägis: toodangu maht oli 11,2 teravatt-tundi ja tarbimismaht 8,5 teravatt-tundi.

Lisaks suurenenud CO2 kvoodi hinnale, mis on poolteise aastaga tõusnud ligi neli korda 29 euroni tonni eest, on põlevkivielektri turule pääsu takistanud ka madal elektri börsihind. Samuti konserveeris Eesti Energia neli suletavat vana energiaplokki, lootuses neile uus kasutus leida.

Auvere elektrijaam, mille toodang suudaks katta veerandi Eesti kogutarbimisest, on soojusvaheti rikke tõttu septembri alguseni rivist väljas.

Plokkide sulgemine sai teatavaks 2011. aastal, kui hakkasid kehtima Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi uued nõuded. Direktiivi kohaselt on vanematel energiaplokkidel võimaldatud töötada kuni 17 500 töötunni ammendumiseni või kuni 2023. aasta lõpuni.

Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas Eesti kogutoodangust veerandi ehk 937 gigavatt-tundi, aastaga suurenes taastuvenergia tootmine viiendiku võrra.

Tuulest energia tootmine kasvas aasta esimesel poolel 35 protsenti niing biomassist ja -gaasist 11 protsenti. Hüdroenergiast toodeti elektrit kaheksa protsenti vähem kui möödunud aasta esimesel poolel. Päikesepaneelide abil toodetud elektrienergia kasvas aastases võrdluses 3,5 korda, 22 gigavatt-tunnini.

Elektri import Eestisse kasvas esimesel poolaastal 69 protsenti, 2112 gigavatt-tunnini. Sellest 87 protsenti tuli Soome suunalt ja ülejäänud Lätist. Eksport kahanes aastaga 35 protsenti. Eksporditud elektrienergiast 79 protsenti läks Lätti ja ülejäänud Soome.

Lätis langes aasta esimesel poolel elektritootmine viiendiku võrra ja Leedus kasvas seitse protsenti. Tarbimine langes Lätis protsendi võrra, Leedus aga kasvas protsendi võrra. Kokku langes Baltikumis elektri tootmine esimese poolaasta jooksul 21 protsenti ja tarbimine langes ühe protsendi. Baltikumi elektribilanss jäi 5787 gigavatt-tunni ulatuses puudujääki.

Põhjamaades kasvas elektritootmine ainult Rootsis, kus toodeti ühe protsendi võrra rohkem elektrit kui möödunud aasta esimesel poolel. Kokku langes elektritootmine esimesel poolaastal neli protsenti ja tarbimine kaks protsenti. Põhjamaade elektribilanss jäi poolaasta kokkuvõttes väikesesse puudujääki.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles