Teadlaste suur pöördumine: geenide toimetamise piiramisega jääb Euroopa muust maailmast lihtsalt maha
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
25. juuli 2019, 09:00
Aasta pärast vastuolulise geenide täppisarendamist piirava kohtuotsuse vastu võtmist kutsuvad Euroopa sordiarendusega tegelevad teadlased avalikus pöördumises üles arengut takistavat seadust muutma.
Pöördumise keskmes on möödunud aasta 25. juulil Euroopa Kohtu otsus, mille kohaselt ei looda tänapäevastele ülitäpsetele geenidega manipuleerimise meetoditele nagu CRISPR-Cas9 seadusandlikku erisust. See tähendab aga, et erinevalt muust maailmast jääb Euroopas sellistele protseduuridele kehtima GMO-tehnoloogiate piirangud, kuigi muudatusi tehakse vaid ühe aluspaari tasemel ning märkimisväärselt vähemate kõrvalmõjudega kui nn tavapärase GMO puhul, kus geneetilist materjali tõstetakse ühelt taimelt teisele üle.
«Rohkem kui midagi muud on siin küsimus bioloogilises mõistlikkuses. Hakkame reguleerima üksikute mutatsioonide tegemist, kui samal ajal toimub kõigis organismides looduslikult iga päev kogu aeg tuhandeid mutatsioone. Kui näiteks kevadel külvatud nisu sügisel korjame, on selles toimunud miljoneid mutatsioone, aga nüüd reguleerime üksikute mutatsioonide sisse viimist. Bioloogilises mõttes on see lihtsalt nonsenss,» selgitas TTÜ geenitehnoloogia professor Erkki Truve põhjust, miks ise protestikirjaga liitus.
Enamikus maailma riikides ongi sellise täppisarenduse jaoks loodud eraldi termin gene editing ehk geenitoimetamine, mille regulatsioonid on oluliselt pehmemad. Euroopa Kohtu otsus seda aga ei võimalda – GMO on GMO. Juba möödunud aastal avaldas 98 Euroopa teadusasutust, nende seas ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Tallinna Tehnikaülikool, seepeale ka avaliku pöördumise, milles juhtis tähelepanu vastu võetud otsuse kahjulikule mõjule Euroopa majanduse ja teaduse arengule.
/nginx/o/2018/03/12/7679683t1hb939.jpg)
Nüüd, aasta pärast Euroopa otsust on samad teadlasedkoostanud uue avaliku pöördumise uue koosseisuga Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile, et võimaldada potentsiaalsete täppisaretusvõtete rakendamist jätkusuutlikus põllumajanduses ja toidutootmises. Pöördumises tuuakse muu seas välja, et täppisaretust on vaja näiteks sagenevate põudade kontekstis oluliste, vähemat kemikaalide ja vee kasutamist vajavate sortide aretamiseks ja seega ka Euroopa jätkusuutliku toidutootmise kindlustamiseks.
Eesti Taimekaitse Instituudi taimebioloogia osakonna juhataja, vanemteadur Kristiina Laanemetsa sõnul on teadlased seetõttu praegu seisus, kus kõik täppisaretuse teel saadud uued sordid jäävad kujundlikult sahtlisse – turule nendega minna ei saa. Ühe eriti markantse näitena tõi Laanemets välja viljapuude, eriti õunasortide aretuse.
«Seal ei tule tavasordiarendus resistentsuse lisamisel kõne allagi, kuna kui õuna ristata, siis saab alati täiesti uue sordi. Tihti tuleb pärast ristamist teha 5–6 n-ö tagasiristamist, et uuele ristandile algse taime omadused tagasi saada. Aga õuna puhul võtab üks generatsioon aega 5 aastat. Sobiva geeniga oleks aga võimalik saada lahti mitmest haigusest ja seega ka vajadusest taimekaitsevahendite järele,» ütles Laanemets.
Teise olulise näitena tõi ta välja ka avalikus pöördumises kirjeldatavad nisu ja odra, mille puhul oleks võimalik keskkonnamürkide kasutamise vajadus vaid ühe geeni välja lülitamisega kaotada. «Praegu teeme Jõgeval traditsioonilise sordiaretuse põhimõttel ristamisi, et see sama soovitud geenimuutus sortidesse saada. CRISPRi abil saaksime seda aga oluliselt kiiremini teha,» ütles Laanemets.
Erkki Truve sõnul pole probleem seotud nii palju teadustegevusega – ka tema laboris tehakse CRISPRiga eksperimente kogu aeg – kuid pigem just kommertsarendustega, kus Euroopa hakkab nüüd lihtsalt maha jääma. «Mida rohkem me ennast maha jätame, seda rohkem jääme lihtsalt teistest sõltuvaks – Ameerikast, Hiinast, Indiast või kellest iganes,» tõdes Truve.
Avaldame rahvusvahelise teadlaste grupi pöördumise täismahus ja muutmata:
Euroopa teadlased pöörduvad hiljuti valitud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole, et võimaldada potentsiaalsete täppisaretusvõtete rakendamist jätkusuutlikus põllumajanduses ja toidutoomises.
Euroopa põllumajandus on võimeline märkimisväärselt panustama ÜRO säästva arengukava teostumisse. Täppisaretusemetoodika nagu CRISPR, on innovaatiline töövahend, mis võimaldab kiiresti ja efektiivselt täita selle arengukava eesmärke.
Kehtiv tõlgendus Euroopa Kohtu kohtuotsusest C-528/16 takistab genoomide muutmist jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise tarbeks Euroopa Liidus.
Väike muudatus Euroopa õigusaktides ühtlustaks Euroopa seadusandluse teiste riikide seadusandlusega ja võimaldaks teadlastel, sordiaretajatel, talunikel ja tootjatel rakendada geenide toimetamist töövahendina, mis aitab toime tulla säästva arengu eesmärkide väljakutsetega.
Meie planeeti ootavad ees enneolematud väljakutsed seoses aina kasvava ja jõukama elanikkonnaga, samas kui bioloogiline mitmekesisus kahaneb hirmuäratava kiirusega ja keskmine temperatuur järjest tõuseb. Selleks, et nende ja muude globaalsete väljakutsetega toime tulla, peame muutma oma mõtlemist ja elustiili, suurendama investeeringuid uute teadmiste saamiseks ja võtma kasutusele innovaatilisi keskkonda säästvaid tehnoloogiaid. See tähendab muuhulgas, et põllumajandus ja toidutootmine peavad edaspidi olema jätkusuutlikumad. Põllumajanduse ökoloogiline jalajälg peab vähenema ja toidutootmine peab kohanema kiirelt muutuva kliimaga. Põud on üks peamisi tegureid, mis ohustab toidutaimede saagikust. Oleme selle tunnistajaks kogu Euroopas ja peame kasutama kõiki võimalikke lähenemisi, et nendele väljakutsetele vastu astuda. Sordiaretus saab oluliselt panustada seatud eesmärkide täitmisesse, aretades uusi haiguskindlaid ja põuale vastupidavamaid sorte. See võimaldab põllumajandustootjatel toota suuremat saaki, samas vähendades kemikaalide ja vee kasutust.
Nisukasvatus on võimalik ilma fungitsiidideta tänu täppisaretusele.
Täppisaretust rakendades töötasid teadlased välja jahukastekindla nisusordi. Nisu MLO geeni tehti väike muudatus, mille tulemusel muutus nisu jahukaste suhtes vastupidavaks. Sama tüüpi muudatusega MLO geeni leidub ka looduses, aga seda on väga keeruline ja aeganõudev viia sortidesse, kasutades traditsioonilist sordiaretust. See on selge näide sellest, kuidas innovaatilised meetodid, nagu CRISPR, võivad oluliselt kiirendada kasulike omaduste sisseviimist kultuurtaimedesse. MLO geeniga nisu kasvatamisel pole vaja kasutada fungitsiidi jahukastega võitlemiseks, seega on tegemist keskkonda säästva ja jätkusuutliku lahendusega.
Selliste sortide aretamiseks peab teadlastel ja sordiaretajatel olema võimalus kasutada võimalikult paljusid sordiaretuse tööriistu. Kõige uuem töövahend täppisaretuses on CRISPR. See võimaldab vajalikke sorte kiiremini, efektiivsemalt ja suunatumalt välja töötada, võrreldes varasemate sordiaretusmeetoditega. ELi teadlastel ja sordiaretajatel peab olema võimalus kasutada täppisaretusemeetodeid koos CRISPRga, et edendada jätkusuutlikku toidutootmist.
Täpselt aasta tagasi, 25. juulil 2018, võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, mis sätestas, et täppisaretuse metoodikaga, nagu CRISPR, aretatud taimed on geneetiliselt muundatud organismid (GMO), mis alluvad GMO regulatsioonile erinevalt vähem täpsest mutageniseerimist kasutatavatest aretusvõtetest. Selle otsuse tõttu on taimed, kuhu on CRISPR-meetodil sisse viidud ka näiteks vaid ühe DNA-aluspaariline, looduses spontaanselt tekkida võiv muudatus, allutatud märkimisväärsetele piirangutele. See otsus tekitab ELi sordiaretajate jaoks väga suure probleemi, kuna Euroopa GM-taimede kasutamist reguleeriv seadusandlus sätestab ebamõistlikult keerukad lävendid, mis takistavad uurimisasutustel ja väiksematel aretusfirmadel uute sortide turuletoomist. Kehtiv regulatsioon on liiga keeruline ja kallis, sobides järgimiseks vaid suurkorporatsioonidele.
2001. aastast alguse saanud Euroopa Liidu GMO seadusandlus ei ole enam kooskõlas tänapäevaste teadmistega. Puudub teaduslik põhjendus, miks peaks erinevalt kohtlema geenmuundatud toidutaimi ja traditsioonilise sordiaretusega saadud taimi, millel on sarnane muudatus. Taimed, kuhu on sisse viidud väike ja suunatud geneetiline muudatus läbi täppisaretuse ja kus puuduvad võõrgeenid, on sama turvalised, kui traditsioonilise sordiaretusega saadud sordid.
EL hoiab väga kõrget toiduturvalisuse ja keskkonna standardit.
Asjaolu, et CRISPR pole Euroopa Liidu GMO seadusandluses reguleeritud, ei tähendaks, et selliste kultuurtaimede ja toitude ohutuse regulatsioon puuduks. Euroopas kehtiv seadusandlus toidu turvalisuse tagamiseks nõuab, et Euroopa turul müüdav toit peab olema ohutu. Keskkonnaohutust reguleerivad õigusaktid kohustavad tootjaid tagama, et kasvatatavad taimed ei ohustaks bioloogilist mitmekesisust ega kaitsealuseid elupaiku.
Euroopa Kohtu otsuse tagajärjel on täppisaretuse meetodite, nagu CRISPR, kasutamisest saanud üksikute rahvusvaheliste ettevõtete privileeg, mida kasutatakse rahaliselt tulusate kultuurtaimede parandamiseks. Otsusest lähtuvad takistused täppisaretuse teel saadud kultuurtaimede turundamiseks Euroopas pidurdavad investeeringuid Euroopa sordiaretussektoris. Selle otsuse tõttu on kasulike sortide edasiarendamine Euroopas takistatud, kuid ülejäänud maailm on neid tehnoloogiaid kiirelt omaks võtmas.
Euroopa Liidu GMO õigusaktid erinevad paljude teiste riikide seadusandlusest. Nendes riikides kehtiv seadusandlus on paremini kooskõlas kaasaegsete teadustulemustega ja sätestab erandi täppisaretuse teel saadud taimedele, mis sisaldavad looduslikult esineda võivaid muudatusi ning on saavutatavad ka tavasordiaretusega. Teisisõnu, nendes riikides ei kuulu täppisaretusega saadud taimed GMO regulatsiooni alla. Seetõttu on teadlastel ja sordiaretajatel võimalik rakendada genoomide toimetamist jätkusuutlikuma põllumajanduse ja toidutootmise edendamiseks. Erinevused regulatsioonides tekitavad tõenäoliselt takistusi rahvusvahelises kaubanduses ja seeläbi ka Euroopa toiduturvalisuses.
Nagu juba mainitud, täppisaretusega saadud muudatused võivad juhtuda looduses ka juhuslikult. Seetõttu ei ole nende muudatuste päritolu võimalik kindlaks teha, mis tähendab seda, et kehtivat ELi GMO seadusandlust ei ole võimalik rakendada imporditud toodete puhul. Väike muudatus Euroopa seadusandluses ühtlustamaks seadusandlust teiste riikidega on eluliselt tähtis, et võimaldada Euroopa teadlastel ja sordiaretajatel kasutada täppisaretuse meetodeid nagu CRISPR ühe tööriistana säästva arengu eesmärkide täitmiseks. See avab võimalused teaduslikuks arenguks, et pakkuda lahendusi inimkonna ees seisvate väljakutsete jätkusuutlikuks lahendamiseks.
Euroopa teadlaskond pöördub Euroopa institutsioonide, k.a Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja alustava Euroopa Komisjoni poole üleskutsega, võtta vastu vajalikud seadusandlikud muudatused, et võimaldada Euroopa teadlastel ja sordiaretajatel kasutada genoomide toimetamist jätkusuutliku põllumajanduse ja toidutootmise heaks. Täppisaretusvõtete kasutamine on hädavajalik Euroopa kodanike heaolu ja toiduga varustatuse tagamiseks.