Euroopa Keskpanga president Mario Draghi purustas tabu ja hoiatas euroala lagunemise eest, mis läheks lahkujaile kalliks maksma.
Euroopa Keskpank hoiatab euroala lagunemise eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Draghi valmisolek arutada teemat, mille kohta tema eelkäijal Jean-Claude Trichet’l oli öelda vaid üks sõna – «absurd» – rõhutab, et eurokriisis on mängus suured panused.
Oma esimeses intervjuus pärast ametisse astumist 1. novembril ütles Draghi, et ühisrahablokist lahkumise korral läheks raskustes riikidel majanduslikult veelgi valusamaks.
Need, kes jäävad, peaksid aga elama teadmisega, et rikutud on Euroopa Liidu seadusi. Ning «kes teab, kuidas see kõik lõpeks», ütles Draghi.
Lahkumisel oma valuutat devalveerivad riigid tekitaksid «suure inflatsiooni» ega pääseks struktuursetest reformidest, mis tuleks ikkagi teostada, kuid siis juba «palju nõrgemalt positsioonilt», ütles Draghi Financial Timesile.
Draghi rõhutas, et investorite usalduse tagasivõitmine on regiooni poliitikute ülesanne, kes peavad tagama eelarvedistsipliini ning lükkama nagu kord ja kohus käima finantsstabiilsuse fondi (EFSF).
Alates jaanuarist võiks Euroopa Keskpank (EKP) EFSFi finantsturgudel esindada, kiirendades selle rakendumist. Pangapresident loodab, et fondi õnnestub pärast selle märtsikuist ülevaatamist suurendada.
«Ma arvan, et kui õnnestub tõestada fondi kasulikkust praeguses suuruses, siis oleks kergem põhjendada ta suurendamist,» ütles ta.
EKP riigivõlakirjade ostmise programmi küsimuses (alates 2010. aasta maist on ostetud üle 200 miljardi euro eest peamiselt Lõuna-Euroopa võlga) jäi Draghi ülimalt ettevaatlikuks.
Paljud Euroopa poliitikud ja analüütikud usuvad, et kriisi võiks lahendada vaid tõeliselt massiivne EKP võlakirjaostude kampaania.
Teema on aga ülimalt tundlik – nagu tõestab ka sakslase Jürgen Starki eilne ülestunnistus, et ta lahkus EKP juhatusest justnimelt võlakirjaostude pärast, mida pidas valeks.
«Ma ei ole rahul viisiga, kuidas need eelarveliidu asjad liiguvad,» ütles Stark ühele Saksa ajakirjale.
Draghi ütles, et ostuprogramm on õigustatud seni, kuni finantsturgude «kanalid», mille kaudu intressimäärade otsused reaalmajandusse üle kanduvad, on «tõsiselt kahjustatud». Samas rõhutas ta, et ELis ei ole keskpangal lubatud valitsusi rahastada.
Küsimuse peale, kas see asetab piirangud EKP võlakirjaostudele, ütles Draghi aga hoopis, et «valitsused peavad tõestama, et neid saab eelarvedistsipliini ja struktuursete reformide osas usaldada».
Draghi näib olevat USA ja Briti stiilis «kvantitatiivse leevendamise» vastu – mis tähendaks suurejoonelist riigivõlakirjade ostu majanduskasvu turgutamiseks – isegi juhul, kui eurotsoon kukuks sügavasse langusse.
«Kõige tähtsam on taastada inimeste usaldus – kodanike ja investorite usaldus – meie kontinendi vastu. EKP usaldusväärsuse hävitamine sellele kaasa ei aitaks,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2011.