Baltika lahjendab praegused osalused pea olematuks

  • Baltika olemasolevate aktsiate osakaal kahaneb 92,5 protsenti
  • Emissioonist loodetakse saada viis miljonit eurot
  • Saadavast rahast neli miljonit eurot läheb võlgade maksmiseks

Baltika pankroti äärel

FOTO: Pm

Baltika suurim ettevõttega mitte seotud aktsionär on Saaremaal plastjahte ja -kaatreid tootva ettevõtte Luksusjaht rootslasest omanik Svel Lennart Alpstål, kellele kuulub ettevõtte kaudu 88 256 Baltika aktsiat ehk 2,16 protsenti moerõivaste firmast. Kui nüüd investor ei kasuta aktsiate eelismärkimise võimalust ja uute aktsiate märkimisel ei osale, kahaneb tema osalus 0,16 protsendile ehk 13,5 korda.

Baltika alustas aktsiate avalikku müüki teisipäeval. Tegelikult pidi märkimine algama esmaspäeval, aga ettevõte ei saanud varem lubatud tärminiga hakkama ning aktsiate märkimine algas lubatust päev hiljem.

Baltika on pannud müüki 50 miljonit aktsiat hinnaga 0,1 eurot väärtpaberi kohta, mis on selle turuhinnast enam kui kolm korda vähem. Praegu on Baltikal veidi üle nelja miljoni aktsia, mis kasvatabki emissiooni õnnestumise korral aktsiate arvu 13,5 korda, 54 miljonini. Samavõrra lahjeneb nende olemasolevate aktsionäride osalus, kes uusi aktsiaid ei märgi.

Aga ka uute aktsiate märkimise korral ei ole olemasolevate aktsionäride osaluse määr kindlustatud. Juhul kui toimub ülemärkimine, saavad väärtpaberite jaotamisel eelisõiguse need aktsionärid, kes olid aktsionäride nimekirjas 1. juulil. Need, kes sel ajal nimekirjas ei olnud, võivad saada aktsiate ülemärkimise korral vähem aktsiaid.

Baltika loodab saada emissiooniga viis miljonit eurot. Ettevõtte suurim aktsionär, kelleks on Soome investeerimisfond KJK Fund Sicav-SIF, on allkirjastanud Baltikaga kavatsuste protokolli, mille järgi lubab kasutada märkimise eelisõigust täies ulatuses ja vajaduse korral kogu emissiooni piires. KJK fondile kuulub 38,9 protsenti Baltika aktsiatest, mis tähendab, et kui teisi huvilisi pole, võib ta omandada üle 90 protsendi aktsiatest ning seejärel Baltika börsilt minema viia.

Ilmselt adub enamik väikeaktsionäre, et Baltika on pankroti veerel ning aktsiaemissioon on ettevõttele viimane õlekõrs.

Kui KJK saab emissiooni käigus vaid eelismärkimise jagu aktsiaid, on tal pärast emissiooni 21 miljonit aktsiat, millest 19,45 miljonit saab uusemissioonist. Juhul kui fond märgib kogu emissiooni täis üksinda, omandaks ta pärast emissiooni 51,59 miljonit aktsiat ehk 95,4 protsenti aktsiatest.

Pankroti veerel

Kahjuks pole teada, mida plaanib teha Baltika suuruselt teine aktsionär E. Miroglio Finance S.A., kellele kuulub 26,23 protsenti aktsiatest. Arvata võib, et E. Miroglio siiski märgib, sest vastasel juhul jääks neile pärast emissiooni alla kahe protsendi. Juhul kui nad märgivad samuti oma praeguse osalusega samas mahus ehk 13,1 miljonit aktsiat, jääb Mirogliole 26,2 protsenti aktsiatest.

Baltikal on umbes 1800 aktsionäri ning võib arvata, et enamik neist väärtpabereid ei märgi.

Viimase kümne aastaga on Baltika korraldanud terve hulga aktsiaemissioone, mis on suunatud kas otseselt või kaudselt vaid suuraktsionäridele, mistõttu on aktsionärid harjunud, et nad jäetakse emissioonist kõrvale ning nende osalus pidevalt lahjeneb.

Samas adub ilmselt enamik väikeaktsionäre, et Baltika on pankroti veerel ning aktsiaemissioon on ettevõttele viimane õlekõrs.

Seega võib oletada, et pärast emissiooni jääb kahe suurema aktsionäri kätte kokku vähemalt 65,3 protsenti aktsiatest ning muu osa jaotus sõltub väikeinvestorite osalusest.

Samas ei tohi väikeinvestorite aktiivsust ka täiesti maha kanda, sest võrreldes kevadega on Baltika aktsionäride arv kasvanud 120 võrra, mis tähendab, et ilmselt leidub märkimisväärne hulk investoreid, kes soovivad turuhinnast üle kolme korra odavamalt aktsiaid soetada.

Üle poole teise kvartali kahjumist andis Meelis Milderi (pildil) lahkumiskompensatsioon.

FOTO: Tairo Lutter

Ükskõik, kas KJK fond saab emissiooni käigus kätte 21 miljonit või 51 miljonit aktsiat, mille eest käib siis välja vastavalt ligikaudu kaks kuni viis miljonit eurot, saab fond kolm miljonit eurot kohe tagasi.

Võlgade katteks

Nimelt laenas KJK selle aasta märtsis Baltikale kolm miljonit eurot, mis tuleb tagasi maksta 16. augustil. Lisaks seisab Baltikal ees K-võlakirjade lunastamine, mille tähtaeg on samuti 16. august. Koos intressidega on lunastatavate võlakirjade väärtus 5,5 miljonit eurot. KJK, kellele kuulub 81 protsenti võla suurusest, nõustus lunastamistähtaja edasilükkamisega kolme aasta võrra. Ülejäänud osa, 950 000 eurot, tuleb maksta kohe augustis.

Emissiooniga saadavast viiest miljonist eurost kulubki 3,95 miljonit võlgade tagasimaksmiseks, 550 000 eurot tootmise lõpetamiseks Eesti tootmisüksustes ning vaid 500 000 eurot investeeringuteks.

Baltika teise kvartali majandusaruandest selgus, et seoses tegevjuhi ametist lahkumisega sai 26. juunil ameti maha pannud endine tegevjuht Meelis Milder 198 000 eurot lahkumishüvitist. Hüvitise kogukulu oli 321 000 eurot, mis tähendab, et see 198 000 eurot oli eksjuhi netotulu.

Baltika toonitab emissiooniprospektis korduvalt, et emissiooni ebaõnnestumise risk on suur ning sellisel juhul ettevõte ilmselt ellu ei jää.

Samas pole täielikku garantiid Baltika edukaks restruktureerimiseks ka emissiooni õnnestumise korral. Neljapäeval teatas Baltika käibe kahanemisest teises kvartalis 10,5 miljoni euroni, langus toimus kõikidel turgudel. Vaid internetimüük kasvas pea veerandi võrra, 0,47 miljoni euroni, aga selle osakaal kogumüügist oli üsna tagasihoidlik.

Teise kvartali kahjum oli 616 000 eurot ning võib öelda, et üle poole kahjumist andis Meelis Milderi lahkumiskompensatsioon.

Baltika müük on kõigil turgudel ja kõigi brändide poolest langustrendis vähemalt viimased viis aastat. Neljast suuremast moerõivaste müüjast on Baltika ainus, kelle käive Eestis on võrreldes 2014. aastaga kahanenud. Rootsi moerõivaste keti H&M siinne käive on nende aastatega kasvanud 84 protsenti, Aprangal (tuntuim kaubamärk Zara) 67 protsenti ja LPP Estonial (tuntuim kaubamärk Reserved) koguni 85 protsenti.

Nagu näha, on Baltika aktsiate märkimine väga riskantne investeering. Kõige mõistlikum tundub olevat praegustel aktsionäridel olemasolevad aktsiad maha müüa ja kui on usku, et Baltikast asja saab, osta aktsiad emissioonist kolm korda odavamalt tagasi. Paraku on aktsia likviidsus sama hästi kui olematu, mistõttu on seda strateegiat raske, et mitte öelda võimatu ellu viia.

Tagasi üles