Konkurendid Prisma «vasturünnakust»: seda juttu on juba aastaid räägitud

Tartu Prisma.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Prisma Peremarket AS-i tegevdirektor Jussi Nummelin rääkis hiljuti Kauppalehtile, et Prisma plaanib muutuda Eesti turul agressiivsemaks, kasvatada turuosa ning avada Tallinnas 10 uut supermarketit. Konkurentide sõnul on turuosa kasvatamine juba niigi tihedal turul väga keeruline ning nõuaks ülisuuri investeeringuid, mille tasuvusperiood on pikk.

Prisma omanikfirma SOK-i juhtkond on pikalt olnud rahulolematu Prisma praeguse positsiooniga Eestis, sest kett on kaotanud nii müügis kui turuosas, mis on praeguseks langenud juba alla seitsme protsendi. Seni on spekuleeritud, et Prisma on Eestis alla andnud, ja meenutatud ettevõtte 2017. aasta järsku otsust sulgeda ärid Lätis ja Leedus.

Prisma Peremarket AS-i tegevdirektor Jussi Nummelin rääkis aga ootamatult, et plaanis kasvatada jaeketi turuosa 10 protsendini. «Prisma pole olnud Eestis agressiivne, kuid nüüd oleme,» põhjendas Nummelin viimaste aastate langust. «Oleme otsustanud, et Eesti on meie jaoks kasvav turg,» lisas ta.

Coop Eesti keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et kuna viimastel aastatel on Prisma turuosa küllaltki kiiresti vähenenud, siis on selge, et mingeid muudatusi tuleb neil kiiremas korras teha. «Samas on muudatustest räägitud juba aastaid,» nentis ta.

See, kas kümne kaupluse avamine aitab turuosa langust vähendada, seda peatada või isegi kasvatada, sõltub Miido sõnul siiski paljuski sellest, kuhu ja kui suurelt on uued kauplused planeeritud. «Kaupluse asukohast sõltub ka see, millistele teistele piirkonna kauplustele konkurentsi pakkuma hakatakse. Kuna soomlased keskenduvad peamiselt vaid Tallinnale, siis me ei näe, et nad suudaks eestlaste kaubandusketile suures pildis konkurentsi pakkuda,» ütles ta.

Maxima müügi- ja turundusdirektor Janne Laik ütles, et Eesti konkurentsitihedat turgu hinnates on keeruline näha väga suuremahulist laienemist - olgu selleks siis mõne olemaoleva või ka uue turuosalise poolt. Näiteks Maxima tugevdab praegust võrgustikku ennekõike nii, et uuendab olemasolevaid kauplusi ja loob klientidele väätuspakkumisi, lisas ta.

«Praegu tundub Eesti turg üsnagi optimaalselt kaetud, seda nii suuremates linnades kui ka regionaalselt ja väiksemates kohtades, mistõttu on keeruline näha väga atraktiivseid laienemisvõimalusi, mis ei nõua ülisuuri investeeringuid väga pika tasuvusperioodiga,» ütles Laik.

Laik nentis ka, et Lidli turule tulek paneb kohalikud turuosalised oma mugavustsoonist välja astuma. «Nii ka meie - peame hoidma silmad lahti ja olema konkurentsiks valmis, sh õppima ka kontserni kogemusest Leedus, kuidas uudse turuolukorraga kohaneda,» ütles ta.

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütles, et Selver ei saa hinnata konkurentide kavatsusi vaid nende reaalset käekäiku. «Tänaste turuosaliste tulemused räägivad enda eest,» ütles ta.

Veski lisas, et uute poodide avamine on Prisma jaoks ainuvõimalik käik, kui eesmärk on turuosa kasvatada. «Olemasolevate poodide toel on seda võimatu või väga raske saavutada. Uute kaupluste avamine paneb aga tõeliselt proovile: korraga tuleb tulemuslikult töös hoida nii olemasolevat kaupluste võrgustikku kui ka käivituvat,» ütles ta.

Eesti jaekaubandusturule lisanduvate uute kauplusehoonete valguses nentis Veski, et Prisma on tänaseks juba pikalt tegutsenud ja kohalikule tarbijale tuttav kett, Lidli tulles lisandub Eesti turule aga täiesti uus kontseptsioon, teistsugused kaubad ja küllap ka uutmoodi lähenemine kliendile. «Kahe keti uusi kauplusi ei saa seega samadel alustel võrrelda. Sellises olukorras on geograafiliselt väikese kattuvusega poeketil keeruline oma mõjupiirkonda järsult kasvatada,» ütles ta.

Tagasi üles