Riigikontroll: miks süstib riik miljard eurot hääbuvasse tööstusesse?

Riigikontrolör Janar Holm.

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Riigikontrolör Janar Holm pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa poole seoses asjaoluga, et riik plaanib miljardi euro ulatuses investeeringuid põlevkiviõli tootmisesse, kuid Euroopa Liidu kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ja rafineerimine tulevikus kasumlik olla.

Valitsus on arutanud põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ja riigi pakutavat toetust sellele, lisaks soovib Eesti Energia ehitada ka uue põlevkivitehase.

Riigikontroll on läbi aastate korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele arvestada fossiilkütustesse investeeringute tegemisel võimalikke majanduslikke riske, mis tulenevad Euroopa Liidu (EL) järjest ambitsioonikamast kliimapoliitikast.

Riigikontrolör Janar Holm märgib oma pöördumises, et Eesti põlevkivisektorit on viimasel ajal järjest enam mõjutanud EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) lubatud heitkoguste ühikute hind.

«Hinnatõus ei saa tulla üllatusena, sest Euroopa Komisjon on juba alates selle süsteemi rakendumise algusaegadest teinud kauplemisskeemi reegleid ümber selliselt, et muuta kauplemisühikute hinda kõrgemaks. Sellele vaatamata on ühikute hind tõusnud aeglasemalt, kui Euroopa Komisjon eesmärgiks seadis,» tõdes Holm.

Euroopa Komisjoni eesmärk on, et võrreldes ühiku praeguse hinnaga 25 eurot tonni kohta tõuseks hind aastaks 2030 veelgi. Möödunud aasta lõpus avaldatud analüüsis viidatakse, et kui eeldada kasvuhoonegaaside 80 protsendi võrra vähendamise stsenaariumi rakendamist, kasvab ühiku hind 2050. aastaks 250 euroni tonni kohta. Süsinikuneutraalse majanduse stsenaariumi kohaselt oleks kvoodi hind 350 eurot.

MKM-i energeetika asekantsler Timo Tatar on öelnud, et arvestades prognoositavat kasvuhoonegaaside kauplemisühikuet hinna tõusu, on põlevkivitöötlemisse tehtavad investeeringud tulusad veel 15 aastat.

Seetõttu soovib riigikontroll majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt teada, millise lubatud heitkoguse ühiku hinna korral pole põlevkiviõli ja selle rafineerimissaaduste tootmine enam kasumlik ning kui pikk on kapitalimahukate investeeringute tasuvusaeg arvestades ühiku hinda.

Samuti pole kindel, et Euroopa Komisjon annab Eestil riigiabi loa eelrafineerimistehase rajamiseks.

Riigikontrolör märgib, et kui Eesti saab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa ning võib eelrafineerimistehase rajamiseks eraldada tasuta kasvuhoonegaaside kauplemise ühikuid, siis võib valitsusel olla keeruline täita kliimaeesmärke, milleks on planeeritud kasutada ühikute oksjoni müügitulusid, näiteks raudtee elektrifitseerimine.

Holm juhib tähelepanu ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega kauplemise direktiivi moderniseerimisfondi reeglitele, mille kohaselt tasuta kvootide andmiseks valitud projekti ei tohi suurendada nõudlust heitemahuka fossiilkütuse järele.

Tagasi üles