Eesti sörgib palga avalikustamisel Läti ja Leedu sabas

Palk

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Leedu parlament võttis eelmisel nädalal vastu tööseadustiku muudatuse, mille järgi peavad tööandjaid edaspidi tööpakkumiste juures avaldama ka palgavahemiku. Nii sai Eestist ainus Balti riik, kus palga avalikustamine ei ole kohustuslik – Lätis tuleb töötasu kuulutusse kirja panna juba mullu novembrist saadik.

«Sotsiaalministeerium on arutanud tööandjate ja ametühingutega palkade või palgavahemike avalikustamist töökuulutustes, kuid valitsuse tasemel siiani teemat käsitletus pole,» ütles ministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar. Ta lisas, et ministeerium peab töökuulutustes töötingimuste, sealhulgas töötasude avalikustamist küll positiivseks, kuid selle kohustuslikuks muutmine eeldaks põhjalikumat analüüsi.

«Palga või palgavahemike avalikustamine töökuulutustes aitaks paremini juhtida tööotsijate palgaootusi, soodustaks palgalõhe vähenemist ning inimeste töölt tööle liikumist,» rääkis Saar. «Samas, tööandja poolt vaadates võib töötasude avalikustamine tekitada liigset survet palkade kasvuks, kuna konkurents tööandjate vahel on tihe.» 

Riigisektor näidaku eeskuju

Saare seisukohta toetas ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. «Avatum suhtumine ja palgainfo avalikustamine on positiivne trend, aga seda ei peaks erasektorile regulatsioonide jõuga peale suruma. See oleks minu hinnangul liiga karm eraomandi riive ja ettevõtlusvabadusse sekkumine,» ütles Aas. Ta lisas, et pealegi võib palga kujunemine olla tänapäeval liiga mitmetahuline protsess, et konkreetset summat üldse ühe summana esitada.

«Maksutuludest elatuv avalik sektor võib siin aga olla teenäitaja ja pakkuda praegusest veel suuremat läbipaistvust, hakates muu hulgas ka töökuulutustes palgavahemikku välja tooma. Kui see lähenemine mõjub positiivselt, siis küllap järgneb ka erasektor,» lisas Aas.

Saar täiendas, et palga kõrval ei tohiks unustada ka muid töötingimusi ja hüvesid, kuna töötasu ei ole ainus komponent, mis töötajat ühe või teise tööandja juures hoiab.

Värske statistika näitab, et pea kolmandikus (29 protsendis) sel aastal Eesti suurimas tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud tööpakkumistest on palgapakkumine ära märgitud. Viie aastaga on koos töötasuga tööpakkumiste arv enam kui kahekordistunud.

«Balti riigid liiguvad läbipaistvama ja õiglasema tööturu poole ja on vaid aja küsimus, millal Eestiski palgapakkumiste avaldamine loomulikuks muutub,» leidis Eesti suurima tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et palga avalikustamine on kasulik nii töövõtjale kui ka tööandjale, sest see kiirendab värbamist ja julgustab inimesi tööd vahetama. «Nii Läti kui ka Leedu on meist ootamatult palkade avalikustamisega möödunud ja muudatused mõjuvad sealsetele pingelistele tööturgudele kindlasti tervendavalt,» ütles Auväärt. 

Avalikustamine kasvab

Kõige meelsamini näitavad palgavahemikke Eesti tööandjad riigi- ja avaliku sektori, transpordi-, ehituse-, korrakaitse- ja turva- ning haridusvaldkonna tööpakkumiste juures. «Peamine põhjus, miks palgataset kuulutustes ei avaldata, tuleneb sellest, et lõplik töötasu kujuneb sageli välja individuaalsetel läbirääkimistel,» lisas Henry Auväärt.

Sel aastal avaldatud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuring näitab, et ka Eesti töövõtjad ootavad tööturu läbipaistvamaks muutumist. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse. Selle tõi põhjusena esile koguni 50 protsenti vastanutest.

«Töövõtjate ootus on igati loomulik, kuna avalik palgavahemik aitab hinnata, kas töövahetus oleks üldse võimalik – tööd vahetades tahame olla kindlad, et uuele ametikohale liikudes suudame oma rahalisi kohustusi täita ja ära elada,» selgitas Henry Auväärt.

Ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leidis, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste tähtsusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see, et töötasu vähem tähtis oleks. «Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkab,» teatas Seeder.

Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab tunduvalt suurema palga pakkumine ka oma sissetulekuga rahul olevaid töötajaid töökohta vahetama.

Tagasi üles