Illegaalse võõrtööjõu eest hakkavad vastutama ka töövõtjad

Siseministeerium on välja töötanud välismaalaste seaduse ja siseministri määruse muudatused, mille järgi tuleb välistööjõudu kasutavatel ettevõtetel vormistada välismaalase töötamine seadusega vastavusse.

«Seaduse muudatus paneb vastutuse välismaalase nõuetekohase Eestis töötamise eest tööandjale, kes sellest reaalselt kasu saab. Ettevõtjatel on õigus kasutada välismaist tööjõudu, kuid kasutades mõnda välismaalaste seaduses ettenähtud soodsamat võimalust, peab olema valmis tõendama seaduses ette nähtud tingimustele vastavust,» rääkis siseminister Mart Helme.

Helme lisas pressikonverentsil, et kui piiril kontrollitakse Ukraina kodanikku, kelle kotis on kellu, vaaderpass ja tööriided, siis on selge, et ta ei tule Eestisse päikest ja mudavanni võtma, vaid tööle.

Ausa konkurentsi nimel

Praegu on mitmed välistööjõudu kasutavad ettevõtted loonud seadusega näilise vastavuse, et kasutada soodsamaid tingimusi – näiteks asutatakse ettevõte mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. «Nii käituvatel välismaist tööjõudu kasutaval ettevõtetel on teiste ettevõtete ees ebaaus konkurentsieelis. Muudatused soodustavad Eestis ausat ettevõtlust ja aitavad samas kaasa Eestis püsivalt elavate inimeste tööhõivele,» märkis Helme.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus tõi näite, et kui Poolas on ehitusettevõte, mis tegutseb ka Poolas, siis tal ongi õigus pakkuda teenust ka Eestis. «Kui tegemist on üksnes juriidilise kehaga, et hiilida mööda meie nõuetest ja ettevõte Poolas ei tegutse, siis on sisuliselt vastutav ka ehitusplatsi omanik, tegelik Eesti ettevõte, kes kasu saab,» selgitas Annus.

Kui välismaalase tegelik töötamine ei vasta talle antud Eestis töötamise õiguslikule alusele, peab ettevõte välismaalase Eestis töötamise õiguse ümber vormistama, nii et see vastaks tegelikule õigele alusele. Kui ettevõte kohustust ei täida, siis on politseil õigus teha talle ettekirjutus ja määrata sunniraha kuni 64 000 eurot.

Tööandjal tuleb hakata tegutsema kohe

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma juba selle aasta 15. detsembrist. Seega on kõikidel ettevõtjatel võimalik vaadata üle, kas nende juures töötavad välismaalased on vormistatud ja tasustatud õiges korras. Siseministri määruse muudatused, mis puudutavad lühiajalise töötamise registreerimise menetlustähtaja pikendamist ja võimaldavad politseil läbi viia põhjalikuma menetluse, on planeeritud jõustuma 1. septembrist.

Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste arv on varasemate aastatega võrreldes kõvasti tõusnud. Kasv on tingitud tööandjate soovist rakendada Eestis rohkem välistööjõudu ja elamisloa taotlemise piirarvu kiirest täitumisest. Valitsuse kehtestatud piirarv 1315 inimest täitus juba jaanuari alguses ning sellepärast kasutavad tööandjad alternatiivina õigust välismaalasi lühiajaliselt tööle kutsuda.

15. juuli seisuga on sel aastal lühiajaliselt töötamiseks registreeritud 18 993 kolmanda riigi kodanikku, prognoosi kohaselt on taotluste arv aasta lõpuks umbes 30 000.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul on lühiajalise töötamise korrektselt vormistamata jätmise tõttu jäänud riigile laekumata 2018. aasta algusest kuni 2019. aasta märtsi lõpuni 8,7 miljonit eurot.

Tagasi üles