Põlevkivi suurtehase risk: nafta hind püsib liiga madalal

  • Viie aasta tagune nafta hinna kukkumine pühkis Ida-Virumaalt sadu töökohti
  • Kildanafta tootmise kasv on suurem nafta nõudluse kasvust
  • Hiina USA kaubandussõda võib kukutada naftabarreli hinna 30 dollarini

Kildanafta tootmine Texase osariigis

FOTO: Reuters/ScanPix

Täpselt viis aastat tagasi rõõmustas toonane peaminister Taavi Rõivas koos oma parlamendisaadikust sõbra, Eesti Energia nõukogu liikme Kalle Pallinguga sotsiaalmeedias selle üle, et Brenti toornafta hind tõusis üheksa kuu kõrgeimale tasemele, mis oli hea uudis põlevkiviõli tootjatele.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Elektrihinnalangust «aitab kompenseerida Brenti toornafta hind, mis püsis juunikuu alguses üsna stabiilsena, jäädes 108 ning 109 dollari vahele barreli kohta. 19. juuniks saavutas naftabarreli hind viimase üheksa kuu kõrgeima taseme, sulgudes hinnaga 115,06 dollarit,» kirjutas Palling Facebookis, mida toonane peaminister edasi jagas.

Saatuse tahtel jäi õnn aga üürikeseks, sest kolm kuud hiljem oli naftabarreli hind langenud juba alla saja dollari piiri ning aasta lõpuks maksis naftabarrel juba poole vähem. Sellega hinnalangus ei piirdunud. Vähem kui kaks aastat hiljem, 2016. aasta jaanuari keskel maksis naftabarrel alla 30 dollari.

Naftahinna vabalangus jättis sügava jälje meie põlevkivitööstusele. Juba 2014. aasta detsembris teatas Viru Keemiagrupp (VKG), et sulgeb kaks õlivabrikut ning esimese koondamislainega kaob 76 töökohta.

Tagasi üles