Viljavarguste, arvutikelmuste ja võltslaenudega peteti mullu välja miljoneid eurosid

Rahapesu. Foto on illustratiivne.

FOTO: Utmagazine.ru

Eelmisel aastal jõustus Eestis üheksa rahapesu kohtuotsust, millega mõisteti rahapesus süüdi 16 isikut, sealhulgas kaks juriidilist isikut. Kokku konfiskeeriti süüdimõistetud isikutelt 266 000 eurot, selgub rahapesu andmebüroo aastaraamatust.

Enamik rahapesuskeemidest olid sarnased – süüdi mõisteti isikud, kes aitasid oma pangakontode kaudu kurjategijatel varjata ja puhtaks pesta välismaal toime pandud kelmuste ja arvutikelmuste tagajärjel saadud raha.

Samas oli ka teistsuguseid skeeme. Näiteks mõisteti 2017. aasta novembris süüdi neli isikut kelmuses ja rahapesus ning neid karistati kahe- kuni kolmeaastase vangistusega. Kelmid petsid 2013.–2017. aastatel kokku 26 kannatanult välja enam kui 342 000 euro eest teravilja või rapsi. Skeem oli kõigil juhtudel ühesugune. Petturid lõid ettekujutuse, et soovivad põllumajandustootjatelt vilja osta. Sõlmiti müügileping ja vili veeti minema. Osale ettevõtetele tasuti esimene arve ehk ligi 10 protsenti kogu summast, osale ei makstud midagi. Seejärel müüdi vili edasi ja saadud raha kanti eri ettevõtete pangakontodele või võeti sularahas välja.

Teine näide puudutab isikut, kes mõisteti süüdi mullu septembris. Isik müüs edasi arvutiprogramme, millega on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemile. Sellega teenis ta kokku kuritegelikku tulu 344 936 eurot, 1,3 miljonit Tšehhi krooni (ligi 500 000 eurot) ja 10 575 dollarit. Oma ebaseadusliku tegevuse finantseerimiseks ning programmide müügist saadud raha varjamiseks kasutas kelm erinevaid pangakontosid välismaa pankades, elektroonilise raha teenuseid pakkuvates ning investeerimisteenust pakkuvates ettevõtetes.

Eesti ettevõtted aitasid raha pesta

Eelmisel aastal tekitasid probleeme ka BEC kelmused, kus kurjategija on ennast hästi kurssi viinud ühe tuntud ja lugupeetud ettevõtte eluga. Ta varastab selle ettevõtte juhi identiteedi, luues õige meiliaadressi ja telefoninumbriga sarnased kontaktandmed. Seejärel võtab ta juhti teeseldes ühendust mõne teise ettevõttega ja ütleb, et tahab äri teha. Läbirääkimised peetakse ära, lepingud sõlmitakse ja ettevõte ongi õnge tõmmatud.

Aasta jooksul ilmnes, et samad tegijad hakkasid korduma eri ettevõtetes, kelle kontodele raha kanti. Seega aitasid Eesti ettevõtted kurjategijatel raha pesta, andes oma ettevõtte pangakontod neile kasutada. Rahapesu andmebüroo tuvastas Eestis avatud arvelduskontodele pettustega saabunud raha üle 5,3 miljoni euro. Raha tuli 30 riigist, eksootilisemad olid Kambodža, Lõuna-Korea, Mongoolia, Bahrein, aga skeemi olid kaasatud ka enamik Euroopa riike ning Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Türgi. Raha, mida Eestist sularahas välja ei võetud või Eesti ettevõtete kontodele ei edastatud, liikus edasi eri Euroopa riikidesse – Leetu, Poola, Soome, Hollandisse, Ühendkuningriiki, ent ka Ameerikasse ja Aasia riikidesse.

Lisaks sai RAB aasta jooksul teada vähemalt kuuest juhtumist, kus Eesti ettevõtjad on sääraste pettuste läbi kannatanud ning saatnud raha oma välispartnerile, kellega toimunud meilisuhtlusele on aga kurjategijad ligi pääsenud. Nii saatsid ettevõtted enda arvates raha välispartnerile, aga kokkuvõttes jõudis see kurjategijani.

Laenude asemel jõudis raha Aafrikasse

Romantilistel ja fiktiivsete hasartmänguvõitude tõttu Aafrikasse sularaha saatmine on juba varem ilmnenud skeem. 2018. aastal jäi RABi silma uus kelmuse liik, mille tõttu saatsid eraisikud vahemeeste kaudu raha jälle Aafrikasse, täpsemalt Benini. Eelmisel aastal tuvastas büroo 139 rahasiiret kokku üle 75 000 euro.

Raha saadeti Aafrikasse teele nii Tallinnast, Tartust, Rakverest kui ka mitmelt poolt mujalt ja ajend oli arvatavasti Facebookis loodud Touba Financiali nimelised leheküljed, kus pakutakse laenude finantseerimist eraisikute vahel. Kui isikud kontakteeruvad sääraste ettevõtetega, küsitakse neilt laenu saamiseks 119 eurot lepingutasu. Peale tasu maksmist näeb klient firma kodulehelt, et tema kontol oleks justkui laenatav rahasumma olemas, kuid selle kättesaamiseks ja kasutamiseks peab ta veel raha maksma. Tegelikult mingit laenu inimene ei saa.

«Testkliendid» pesid teadmatusest raha

Samuti algas mullu pettuste laine, kus inimestele pakuti testkliendi tööd, mille käigus pidi töötaja jälgima erinevaid ettevõtteid, näiteks toitlustusasutust, sularaha siirdavat äriühingut ja panka. Testklient pidi jälgima näiteks pangatöötajaid, koostama vaatlusest aruande ja saatma selle «tööandjale» edasi. Selle pettusega edastasid kurjategijad testkliendi arvelduskontodele varem kelmuse teel saadud raha, mis tuli töölepingu järgi sularahas välja võtta ning seejärel Western Unioni kaudu edasi saata. Sisuliselt loodi tööotsijaile vale ettekujutus toimuvast, mille tagajärjel tegi palgatud töötaja rahapesu tunnustega tehinguid, et varjata varade ebaseaduslikku päritolu.

Rahapesu andmebüroo sai 10 sellise juhtumi kohta infot, millega vahendati n-ö tööotsijate arvelduskontode kaudu kokku üle 22 000 euro.

Peteti väikelaenufirmasid

Eelmise aasta teises pooles hakkasid ka uuesti jõulisemalt tegutsema kuritegelikud grupid, kes teenisid oma tulu väikelaenu pakkuvate ettevõtete petmisega. Rahapesu andmebüroo avastas 23 laenujuhtumit kogusummas ligi 140 000 eurot 12 isiku nimele. Näiteks võttis üks isik laenu kaheksalt väikelaenu pakkujalt. Laenusummad jäid vahemikku 700 kuni 10 000 eurot tehingu kohta. Laene võeti ka inimeste nimedele nende teadmata, kasutades varastatud dokumente. Laenu kokkuvõttes tagasi ei makstud.

Rahapesu andmebüroo toob välja, et kui 2017. aastal värvati laenusaajateks Läti kodanikke, siis eelmisel aastal kasutati toimepandud kelmuste tagajärjel saadud raha edasiliigutamiseks Eesti kodanike arvelduskontosid.

Tagasi üles