Juba mitu aastat on paljud inimesed elanud teadmisega, et dollar on oma väärtust kaotamas ning kaugel pole aeg, kus Ühendriikide valuuta muutub sisuliselt lepaleheks.
Tõnis Oja: alternatiivi pole
17. detsember 2011, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti häälekaks muutusid dollaripessimistid pärast eelmise aasta suve, mil USA keskpanga president Ben Bernanke kuulutas välja nn rahatrüki teise vooru. Kulminatsioon saabus selle aasta augusti alguses, kui reitinguagentuur Standard & Poor’s otsustas alandada Ühendriikide krediidireitingut.
Pärast ajaloolist reitingualandust ei pöördunud investorid mitte dollarist ära, vaid vastupidi, dollarist ja USA riiklikest võlakirjadest on saanud investorite lemmikud. USA 30-aastase tähtajaga võlakirjad on 15 protsendiga suurima tootlusega väärtpaberid.
Ka teiste suuremate valuutade suhtes on dollar viimase poole aasta jooksul tugevnenud, erandiks on vaid Jaapani jeen. Muidugi on Ameerika Ühendriikide monetaar- ja fiskaalpoliitika korrasolekust kaugel.
Sellele vaatamata pöörduvad investorid suure häda saabudes just dollari juurde. Põhjuseks on dollari ja dollarivõlakirjade turu suurus ja likviidsus. 85 protsenti valuutaturgude tehingutest on tehingud dollaritega, eurodega tehakse tehinguid poole vähem ning jeeniga omakorda veel poole vähem.
Aeg-ajalt kostab hääli, et reservvaluutana võidakse kasutusele võtta mingi muu valuuta. Sellistesse arutlustesse pole mõtet eriti tõsiselt suhtuda.