Üle poole tööandjaist hindab valitsuse tegevust halvaks (13)
3. juuli 2019, 16:35
/nginx/o/2019/05/28/12206093t1hf10a.jpg)
56 protsenti ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 3 protsenti positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.
Seega on tööandjate hinnang kevadel ametisse asunud uuele valitsusele oluliselt kehvem kui eelmisele valitsusele, kelle tegevust hindas kevadel majanduskeskkonnale halvaks 42 protsenti ettevõtjatest, teatas keskliit.
Keskliidu analüütik Raul Aron ütles pressiteates, et negatiivsete hinnangute kasvu põhjuseks on umbusaldus uue valitsuse majanduspoliitika vastu, mis ei leevenda tööjõupuudust ega tõsta ka muul moel ettevõtete konkurentsivõimet.
Positiivse poole pealt tõid tööandjate keskliidu osa liikmetest esile alkoholiaktsiisi langetamise. Samas osa liikmeid juhtis tähelepanu, et see otsus tehti ilma piisava analüüsita ja kiirustades.
«Ettevõtjaid teeb murelikuks üldine signaal, et elatakse tänases päevas. Valitsusel tundub puuduvat pikaajaline vaade ja strateegia, on siis teemaks riigieelarve või pensionisüsteem,» ütles Aron.
«Suur etteheide valitsusele on Eesti hoolikalt ehitatud digiriigi maine lõhkumine – kui minister paneb kahtluse alla e-valimiste turvalisuse, levib see kiiresti kogu maailmas. Samuti näevad tööandjad, et valitsus ei tegele tööjõukriisi probleemiga ning senine tegevus hoopis vähendab välismaiste talentide soovi Eestisse tööle tulla. See seab ohtu ka välisinvesteeringud ja uute töökohtade loomise,» märkis analüütik.
Aroni sõnul on ettevõtjate hinnangul majandus tervikuna jahtumas, kuigi pilt on tegevusalati väga erinev. Hinnangud majanduslikule olukorrale on järsult kukkunud ehituses ja töötlevas tööstuses. Kui ehituses oodatakse siiski veel mõningast tegevusmahu kasvu, siis tööstusettevõtjate sõnul on tellimused juba mõnda aega vähenenud.
Tänu kiirele palgakasvule on optimistlikumad suuresti eratarbimisele tuginevad kaubandus- ja teenindussektor. Seejuures on ka teenindussektoris valdkondi, kes nii optimistlikud ei ole, näiteks turismist sõltuvad majutus-toitlustus ja transport. Teenuseid eksportiv IKT tunneb ennast hästi, kuid seal on tööjõust üha suurem puudus.
«Tööandjad ootavad valitsuselt, et poliitikud võtaks ette pikaajalise vaate ning tegeleksid ka riigijuhtimise strateegiaga. Tõsiselt tuleb üle vaadata retoorika ja mõelda sellele, kuidas Eesti maailmas välja paistab,» ütles Aron.
Tema sõnul tuleks süsteemselt tegeleda hariduse, teaduse ja tööturu vajaduste ühtlustamisega, eeskätt aga arvestada kõigi poliitiliste otsuste puhul selle mõjuga majanduskeskkonnale ja meie ettevõtete konkurentsivõimele.
Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 473 tööandjat üle Eesti ja erinevatest sektoritest.
Kõige kriitilisemad olid töötleva tööstuse ettevõtted, kellest 62 protsenti ütles, et valitsuse tegevus mõjub negatiivselt. Ehitussektoris oli negatiivseid hinnanguid 58 protsenti, teeninduses 57 protsenti ja kaubandusettevõtjate hulgas 41 protsenti. Kõige rohkem positiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli kaubandussektoris – 7 protsenti.
Eesti Tööandjate Keskliit viib küsitlust läbi kord kvartalis alates 2015. aasta detsembrist.
Krimelte juht Jaan Puusaag:
Kui otsida kevadel ametisse asunud valitsuse tegevusest positiivset, siis kindlasti suur osa ettevõtjaid tervitab alkoholiaktsiisi langetamist. Negatiivse poole pealt on kõige kriitilisem tööjõupuuduse teema ignoreerimine, ent ka otsustes majanduskeskkonnaga mitte arvestamine ja populism. Meie ei plaani praegu Eestisse ühtegi töökohta juurde luua. Soovitan valitsusel kiiresti reaalsusele otsa vaadata – IT sektori välistöötajad ja teised välismaalastest spetsialistid ei ole kindlasti oht Eesti rahvuse püsimajäämisele.