Populismi juured peituvad majanduses

  • Majanduskasv pole jõudnud kõigini ja töötajate sissetulekud on stagneerunud.
  • Eestis on keskmine palk kasvanud kiiresti, mediaanpalk veel kiiremini.
  • Lisaks majandusele on populismi vohamisel ka psühholoogilised põhjused.

Madridis asuva eraülikooli IE University globaalsete ja rahvuslike suhete teaduskonna dekaan Manuel Muñis usub, et populismi õitsengu põhjuseid tuleb otsida majandusest.

FOTO: Brüsseli Majandufoorum

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) kiirustas oma mõned nädalad tagasi tehtud euroala rahandusministrite kogunemise (Ecofin) soolost teada andma kõigepealt sotsiaalmeedias, alles mõni aeg hiljem tuli suurt mitte midagi ütlev ametlik pressiteade rahandusministeeriumilt. Tegemist on üsna ilmse märgiga, et populistina pöördus minister eelkõige oma valijate ja alles seejärel riigi elanike poole tervikuna.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Brexiti hääletus kolm aastat tagasi, mis praeguseks on jõudnud tupikusse, Donald Trumpi valimine USA presidendiks, EKRE jõuline tulek valitsusse on meie jaoks ilmselt kõige selgemad populismi pealetungi ilmingud. Populismi tõusu tagajärjeks on vastuolu Euroopa Komisjoni ja Itaalia vahel eelarvetasakaalu küsimustes.

Teema on arutlusel

Kaks nädalat tagasi toimus Brüsselis esinduslik majandusfoorum, kus populismile pöörati päris palju tähelepanu ning selle juurtele oli pühendatud enne foorumi ametlikku algust toimunud nn hommikukohvivestlus. «Populismi tekke põhjused on majanduslikud,» kinnitas vestlusringis osalenud Madridis asuva eraülikooli IE University globaalsete ja rahvuslike suhete teaduskonna dekaan Manuel Muñis.

Tagasi üles