Eesti investorid on võlakirja- ja kinnisvarausku

  • Börsiindeks OMXT kerkis esimsel poolaastal 7,9 protsenti.
  • Investiorid jooksid tormi Efteni aktsiate ja LHV võlakirjade järele.
  • LHV aktsia kerkis poolaastaga veerandi võrra.

Börsifirmade aktsiad

FOTO: Pm

Tallinna börsi selle aasta esimene poolaasta oli keskmisest kehvem.

Ehkki Tallinna börsiettevõtted on sel aastal maksnud ja maksavad ilusaid dividende, jätab see tähtis aspekt kohalikud investorid suhteliselt külmaks. See-eest joosti tormi Efteni kinnisvarafondi III aktsiate ja LHV võlakirjadele.

Mai teises pooles korraldas Eften oma börsil noteeritud kinnisvarafondi III lisaemissiooni. Fond on börsil noteeritud alates 2017. aasta lõpust, aga kuu aega tagasi toimus lisaemissioon, mille käigus pakuti miljon aktsiat hinnaga 16 eurot väärtpaber.

Aktsiate emissioon oli väga edukas. Väärtpabereid märkis 2012 investorit. Pooled märkijatest olid varasemad aktsionärid ning pooled uued, kusjuures aktsiad märgiti kolmekordselt üle.

Eften on lubanud, et maksab investoritele dividendideks 80 protsenti kasumist. Sel aastal maksis kinnisvarainvesteeringute ettevõte omanikutulu 3,055 eurot aktsia kohta, mis tegi dividenditootluseks tervelt 16,3 protsenti, mis tähendab, et suur huvi aktsiate vastu on mõistetav.

Juunis lõppes LHV kümneaastase lunastamistähtajaga allutatud võlakirjade emissioon, esialgse mahuga 15 miljonit eurot. Emissioon märgiti enam kui viiekordselt üle. Märkijate soove oli kokku 77,9 miljoni euro väärtuses ning pank suurendas emissiooni mahtu 20 miljoni euroni. Võlakirjade intressimäär on kuus protsenti.

Tallinki aktsiat pole aidanud ka noteerimine Helsingi börsil, samuti mitte asjaolu, et Soome majandusleht Kauppalehti kirjutas, et meie laevafirma on suurima dividenditootlusega aktsia Helsingi börsil.

Kui vaadata kahe eelnimetatud emissiooni, eriti LHV võlakirjade märkimistulemusi, oleks võinud eeldada, et tormi joostakse ka Merko Ehituse, Nordeconi ja Tallinki aktsiatele, sest enne dividendiõiguslike või aktsiakapitali vähendamisest tingitud tagasimaksete õiguslike aktsionäride nimekirja fikseerimist oli nende ettevõtete dividenditootlus kümmekond protsenti ja enamgi.

Aktsiate liikumised näitavad, et suur dividenditootlus meie inimeste jaoks eriti oluline investeerimisaspekt ei ole. Siin tuleb arvesse võtta, et kõigi kolme nimetatud aktsia dividendiõiguslike aktsiaomanike nimekiri on lukku löödud. Aasta algusest on neist kerkinud ainult Nordeconi aktsia. Merko Ehituse aktsiaga kaubeldakse samal tasemel kui aasta alguses ning Tallinki aktsia on aasta algusega võrreldes 4,7 senti odavam.

Tallinki aktsiat pole aidanud ka noteerimine Helsingi börsil, samuti mitte asjaolu, et Soome majandusleht Kauppalehti kirjutas, et meie laevafirma on suurima dividenditootlusega aktsia Helsingi börsil.

Selle aasta esimesel poolel kerkis Tallinna indeks 7,9 protsenti, mis on suurem tõus kui kahel varasemal aastal, aga väiksem kui kogu börsiajaloo esimeste poolaastate keskmine, mis on üheksa protsenti.

LHV on võimas erand – vaatamata sellele, et LHV on dividendid juba välja maksnud, on selle aktsia hind kallinenud veerandi võrra, 11,85 euroni väärtpaberi kohta.

Ajalooliselt on meie börsil olnud esimene poolaasta parem kui teine, kui OMXT indeks on kerkinud keskmiselt 3,5 protsenti.

15st põhinimekirjas noteeritud aktsiast kerkis esimesel poolaastal viie ning langes üheksa aktsia hind. Nagu öeldud, tuleb siin küll arvesse võtta, et tänaseks on kõigi dividendiõiguslike aktsiate viimane kauplemispäev möödas, mis tähendab, et üldjuhul järgmisel päeval aktsia hind dividendi võrra langeb.

Selle poolest on võimas erand LHV – vaatamata sellele, et LHV on dividendid juba välja maksnud, on selle aktsia hind kallinenud veerandi võrra, 11,85 euroni väärtpaberi kohta. Aktsia hind on kerkinud 2,44 eurot, millele lisandus 0,21 eurot dividende. See tähendab, et aktsionärid on teeninud kokku tulu 2,66 eurot aktsia kohta.

Paremuselt teine oli esimesel poolaastal üllatuslikult Tallinna Vee aktsia, mis kerkis 13 protsenti. Üllatuslikult sellepärast, eelmisel laupäeval tuli teade, et vee-ettevõte kaotas rahvusvahelises vaidluses riigiga erastamislepingust tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes. Ehkki aktsia hind on selle järel veidi langenud, on vahekohtu kaotus juba aktsia hinnas sees ja seda eriti ei mõjutanud.

Poole aastaga on Tallinna Vee aktsia kallinenud 1,25 euro võrra, millele lisandus veel omanikutulu 75 senti aktsia kohta. Tallinna Vee aktsionärid said oma dividenditulu kätte lõppenud nädalal.

Konkurentsitult kõige kehvem aktsia oli Tallinna börsil Baltika oma, mille hind on poole aastaga kaotanud 72 protsenti ja seda vaatamata asjaolule, et Baltika aktsia oli meie börsi kehvim ka 2018. aastal tervikuna.

Meie suurima aktsionäride baasiga ettevõtte Tallinki aktsia hind langes esimesel poolaastal 4,4 protsenti ehk 4,5 senti aktsia kohta. Eelmisel nädalal löödi lukku väärtpaberitega seotud õiguste viimane päev, mistõttu kukkus aktsia hind 10,5 protsenti. Dividendid viis senti aktsia kohta makstakse aktsionäridele välja järgmisel kolmapäeval, aktsiakapitali vähendamisest tulenevad tagasimaksed eeldatavasti selle aasta detsembris.

Võib arvata, et Tallinki aktsia oleks langenud ehk veelgi enam, aga väärtpaberit on toetanud suuromanik Enn Pant, kes ostis mais pea kaks miljonit laevakompanii aktsiat. Äripäev kirjutas mõni aeg tagasi, et välisinvestorid on Tallinna börsil aktsiaid müümas ning arvata võib, et Pandi aktsiaost hoidis müügisurve väiksema. Tallinki aktsiaid on ostnud ka Eve Pant ja tema poeg.

Euroopa börsidel 21 aasta parim esimene poolaasta

Samal ajal kui Tallinna börsi esimene poolaasta jäi alla keskmise, võisid ülejäänud Euroopa investorid hõisata. Euroopa suuremate ettevõtete hinnaliikumist peegeldav indeks Stoxx Europe 600 on sel aastal kerkinud 13 protsenti, mis on selle suurim tõus alates 1998. aastast.
Toona oli aeg, mil maailma börsidel tegid ilma mobiiltelefonide tootjad eesotsas Nokia ja Ericssoniga.
Selle aasta börsiralli eripära on see, et tõus toimub vaatamata sellele, et Euroopa aktsiad on kõige populaarsemad lühikeseks müüdud aktsiad kogu maailmas, kirjutab Bloomberg. Lühikeseks müüjad on investorid-spekulandid, kes panustavad väärtpaberite langusele, müües ära laenatud väärtpaberid, ning kui aktsia langeb, siis ostavad turult aktsiaid ja tagastavad odavalt ostetud aktsiad nende omanikele.
Investorid ootavad majanduse ergutamist Euroopa Keskpanga poolt ning usuvad, et USA keskpank alandab järgmisel nõukogu koosolekul baasintressi.
Muuseas, alates 1970. aastate algusest on Euroopa aktsiad kerkinud esimesel poolaastal keskmiselt kümme protsenti, mis on enam-vähem samasugune tõus, nagu on olnud Tallinna börsi senise ajaloo jooksul esimesel poolaastal (üheksa protsenti).

Tagasi üles