Sinivetikaõitsengud on jõudnud Eesti saarte randadesse

  • Esialgu suuremad sinivetika kogumid supelrandu veel ei ohusta

Sinivetikate pinnakogunemine Soela väina piirkonnas

FOTO: Sijia Li

Sinivetikad hakkasid soojade ilmade tõttu saarte randades vohama tavalisest varem. 

Tsüanobakterite ehk sinivetikate vohamine on Läänemeres igasuvine nähtus. Tavaliselt leiab vetikate vohamine aset juulis-augustis.

«Tänavu on õitsengud avamerelt kohale jõudnud juba enne jaanipäeva,» teatas Tartu Ülikooli mereinstituudi professor Tiit Kutser. Tema töödeldud Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel-3 Satelliidi OLCI sensori pildilt on näha, et õitseng on jõudnud Saaremaa ja Hiiumaa rannikuni.

Satelliidi Sentinel-3 töödeldud pilt Eesti lääneranniku saartest 18. juunil.

FOTO: Tiit Kutser

Praegu katab tsüanobakterite õitsenguala kogu Läänemere Rootsist Eesti saarteni ning Soome laheni. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaugseire osakonna teadlased, kes tegelevad Läänemere vee seisundi hindamiseks vajalike meetodite väljatöötamisega, leidsid, et Hiiumaa ja Saaremaa randades on praegu õitsemas kõik kolm Läänemere põhilist tsüanobakterite liiki, kaasa arvatud potentsiaalselt toksilised Dolichospermum sp. ja Nodularia spumigena.

Palja silmaga on tsüanobakterid vees tuvastatavad, kui nad moodustavad ümaraid ja niitjaid kolooniaid. Eriti silmatorkavad on tsüanobakterite pinnakogumid. Sel nädalal oli pinnakogumeid veel üksikuid ning need katsid vaid väikeseid alasid Soela väina läheduses.

Satelliidipiltidel on õitsengud näha kui heledamad veealad. Samas suurendab vee heledust ka näiteks liiva- ja saviosakeste suur kontsentratsioon. OLCI pildilt on näha, et Saaremaa lõunarannikul ja Väinameres on vesi heledam kui mujal. Seal on aga selle põhjuseks hoopis tugeva tuule poolt madalas vees merepõhjast üles segatud osakeste suur hulk. Ka veeproovide analüüsid näitasid, et Väinameres tsüanobakterid praegu veel ei õitse. 

Tagasi üles