Noored pääsesid Lõõdla järvel uppumisest

  • Tugev tuul kandis päästevestideta aerulaudurid kaldast eemale
  • Merepäästjad rõhutavad: päästevest selga ka ilusa ilmaga ja väiksel veekogul

Katkiste aerudega ja vett täis paat Lõõdla järvel.

FOTO: Kaarel Paakspuu

Tänu tähelepanelike naabrite abile pääsesid Lõõdla järvel SUP-laua ja aerupaadiga lõbutsenud noored uppumisohust. Seltskond tarbis alkoholi, ei kandnud päästeveste ja paadis polnud päästevahendeid.

Jaanipeo melus sattusid alkoholi tarvitanud noored Lõõdla järvel mitmel korral uppumisohtu ning pääsesid tänu tähelepanelikele abivalmis naabritele. 

Laupäeval läksid noormees ja neiu täispumbatavate aerulaudadega järvele sõitma, kuid kogenematuse tõttu ei tulnud laudade juhtimisega toime ning tugev tuul hakkas neid kaldast kaugemale viima. Noormees kukkus laualt vette ning tuul viis laua temast eemale. Järve kaldal suvitanud paadimees Kaarel Paakspuu märkas, et lauale järele ujuva mehe jõud hakkab raugema ning kiirustas oma paadiga talle appi. Väsinud noormees tõmmati paati ning kinni püüti ka tuulega eemale kandunud aerulaud. Samal ajal oli neiu teise aerulauaga allatuult triivinud ning ei osanud tugevas lainetuses lauda ümber pöörata. Paakspuu pidi oma paadiga ka talle appi minema ning väsinud lauasõitja kaldale pukseerima.

Jaanilaupäeval oli sama seltskond uuesti järvel, seekord neljakesi ning väikse aerupaadiga. Tarbiti alkoholi, paadil purunesid aerud ja paat jäi triivima. Tuulega jõudis juhitamatu paat Paakspuu paadisilla juurde ja läks ümber. Noored pääsesid paadisillale ning naasid jalgsi oma pidutsemiskohta. Taas polnud kellelgi päästeveste seljas, paadis polnud ka päästerõngast ega muid päästevahendeid.

Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästeühingu juhatuse liige Marek Rätsep ütles, lõbusõit veekogudel ja alkohol ei käi kindlasti kokku. Kommenteerides päästevestide kasutamist, ütles Rätsep, et eelkõige tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast ja kõigi sõitjate ohutusest.

«Oskusliku kasutaja käes võib aerulaud ise olla tõhus päästevahend ning sellega sõitmisel eraldi päästevest kohustuslik ei ole,» ütles Rätsep. Aerulauaga sõitja peab siiski oma võimeid ja ümbrust kriitiliselt hindama ja kui ilmaolude või veekogu eripära tõttu on oht lauast eemale sattuda, tuleks laud turvapaelaga enda külge kinnitada või kasutada veespordiks mõeldud ujuvvesti. Aerulaua või muu veesõidukiga sõitma minnes soovitas Rätsep sellest alati kellelegi teada anda, et sõbrad või pereliikmed teaksid otsima hakata, kui veekogule läinud kaaslased planeeritud ajal tagasi ei jõua. 

Lahtises paadis peaks kõigil reisijatel päästevestid seljas olema ka väiksematel veekogudel liigeldes, soovitas Rätsep, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Veesõidukis peab olema üks sertifitseeritud päästevest iga pardal viibija kohta ning see tuleb selga panna, kui kapten nii otsustab. Samas ei ole reisijatel keelatud ka omal algatusel päästevesti kanda ning kes oma ujumisoskuses kindel ei ole või end paadis turvaliselt ei tunne, võiks ise kaptenilt päästevesti küsida, selgitas Rätsep.

Tagasi üles