Ministeerium: veefirma kaotus vahekohtus säästis tallinlastele ligi 70 miljonit eurot

Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep

FOTO: ERIK PROZES/

Maailmapanga juures asuv rahvusvaheline vahekohus otsustas eile jätta AS Tallinna Vee ja United Utilities B.V hagi Eesti riigi vastu rahuldamata. Tallinna veetarbijad on justiitsministeeriumi hinnangul otsusega säästnud vähemalt 67,5 miljonit eurot.

«Tänane vahekohtu otsus on meile ootuspärane. See tähendab, et Eesti riigi jaoks on pikk saaga lõppenud ning tänu sellele, et konkurentsiamet Tallinna Vee kõrgendatud hinda heaks ei kiitnud, on tarbijad säästnud väga suure summa,» ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.

Lisaks on konkurentsiamet teinud AS Tallinna Veele ettekirjutuse alandada veehinda, et viia see kooskõlla Eesti õigusega. See protsess käib Eesti seaduste alusel konkurentsiameti ja vee-ettevõtja vahel ning selles protsessis ei osale justiitsministeerium ega AS Tallinna Vee välisinvestor.

«Vahekohtu otsus seda ettekirjutust sisuliselt ei mõjuta, kuigi kinnitab, et Tallinna Veel ei saa olla Eestis mitte mingit eristaatust, mis lubaks tal seadust mitte täita,» ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Vaidluse objektiks oli AS Tallinna Vesi ja selle omanike leping Tallinna linnaga, mis sõlmiti 2001. aastal 20 aastaks. Lepingu järgi pidi veehind olema majanduslikult põhjendatud ja kujunema vastavalt Eesti seadustele.

2009. aastal anti veehinna küsimused konkurentsiameti pädevusse, kes avastas, et Tallinna veehinnad on liialt kõrged ning Tallinna Vesi teenib nende pealt kasumit, mis on palju suurem, kui Eesti seadus monopolidele lubab. Sellegipoolest nõudis Tallinna Vesi, et konkurentsiamet kiidaks heaks varasemast veel kõrgema veehinna.

Konkurentsiamet ei kiitnud kõrgemat hinda heaks; Tallinna Vesi pöördus Eestis kohtusse ning kaotas. Riigikohus tegi asjas 2017. aastal lõpliku otsuse, millega kinnitas, et vee-ettevõte ei võinud seadusest kõrgemat hinda nõuda.

Vee-ettevõte pöördus 2010. aastal ka Euroopa Komisjoni poole, kuid ka Komisjon ei rahuldanud nende kaebust.

AS Tallinna Vesi ja selle Hollandi ettevõttest suuraktsionär tõi sama vaidluse maailmapanga juures asuvasse vahekohtusse – seal ei saanud nad nõuda kõrgemat veehinda, kuid said nõuda kahjutasu. Vahekohtus oli Eesti seisukohal, et kunagine leping ei sisaldanud lubadust Eesti riigilt, et Tallinna Vesi saaks tõsta veehinna seadusega lubatust kõrgemale.

Tagasi üles