Graafik: kuld hakkas üle aastate taas särama

Kullakangid Hiina kulla- ja hõbedabörsil

FOTO: / AP

USA keskpanga eileõhtune otsus jätta baasintressid muutmata ning nõrgenev dollar kergitas kulla hinna viie aasta kõrgeimale tasemele.

USA keskpanga (Föderaalreserv) vabaturukomitee otsustas eile, et jätab baasintressi muutmata, aga vihjas, et võib seda lähiajal teha. Mõned analüütikud arvavad, et see võib toimuda juba järgmisel koosolekul, mis toimub juulis.

Kulla hind reageeris uudisele kohe 2,5-protsendilise tõusuga 1394 dollarini unts, mis on väärismetalli kõrgeim hind alates 2013. aasta septembrist.

Kollase väärismetalli hind hakkas kiiresti kasvama maikuus, sest investorid otsisid turvalist paika Hiina–USA kaubandusvaidluse tagajärgede ja keskpankade lõdvema rahapoliitika eest.

«Lõdvemad rahapoliitilised tingimused on ilmselt selleks, et jääda,» ütles Bloombergile investeerimisfirma CMC Markets Asia Pacific turgude peastrateeg Michael McCarthy. «Nõrgenenud dollari tingimustes on meil hea põhjus oodata kulla hinnale head tootlust,» lisas ta.

Oluliseks teguriks on kulla ja teiste väärismetallide hinnale intressimäärade alanemine, sest see teeb füüsilise kulla hoidmise odavamaks ning odavamaks ka selle tulevikutehingud.

«Dollari nõrkus tuleneb intressimäärade langetamise ootusest ja suure hulga lühikeseks müükide katmises, millest tuleneb hinna järsk tõus,» ütles Reutersile investeerimisfirma Phillip Futures analüütik Benjamin Lu. Lühikeseks müümine on panustamine mingi vara hinnalangusele, aga kui toimub hoopis hinnatõus, peavad langusele panustanud investorid-spekulandid seda kiiresti ostma hakkama, mida nimetataksegi lühikeste positsioonide katmiseks.

Sellega seoses on kulla hinnasihiks kerkinud 1400 dollarit unts.

Pärast seda, kui USA president Richard Nixon 1971. aasta augustis dollari kursi kullast lahti sidus, hakkas kuld kiiresti kallinema. Kui enne lahtisidumist liikus väärismetalli hind 35 dollari kandis unts, siis 1980. aasta jaanuaris kerkis hind 850 dollarini unts. Seejärel hakkas väärismetall odavnema, langedes 1999. aasta juunis 252,9 dollarini unts.

Sajandivahetusel aga hakkas taas kiire ja pidev tõus, mis kestis 11 aastat. Hinnarallil oli peamiselt kaks olulist põhjust. Esiteks, suurriikide keskpangad leppisid 1999. aasta 26. septembril kokku (nn Washingtoni lepe), et keskpangad piiravad oma reservides oleva kulla müüki kuni 400 tonniga aastas. Üheksakümnendate teisel poolel müüsid Suurbritannia, Šveitsi ja veel terve rida keskpanku (sealhulgas ka Eesti) suure osa oma kullavarudest). Washingtoni lepet pikendati veel 2004. ja 2009. aastal.

Teiseks hinnatõusu oluliseks mootoriks oli börsil kaubeldava kullafondi, mille alusvaraks on füüsiline kuld, loomine, tänu millele said hõlpsasti kulda investeerida ka väikeinvestorid.

Pea katkematu tõus kestis 2011. aasta 23. augustini, mil selle hind kerkis 1913,50 dollarini unts. Samal aastal teenis rekordkasumi, 10,6 miljonit eurot, kullamüüja ja valuutavahetusettevõte Tavid. Nii suurt kasumit pole ettevõte mitte kunagi varem ega hiljem saanud.

Järgmised neli aastat hind aga kulla hind 1061 dollarini 2015. aasta detsembris. Viimased neli aastat on kulla hind olnud suhteliselt paigal.

Tagasi üles