Eesti elanike tarbimisvõimekus oli mullu ELi viimaste seas

Tühi rahakott.

FOTO: SCANPIX

Eesti oli mullu Euroopa Liidus (EL) elanike tarbimisvõimekust arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 23. riik, Eestist tahapoole jäid vaid viis liikmesriiki.

Kui ELi 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 74 protsendi tasemele ehk 26 protsenti allapoole keskmisest, selgus Eurostati värsketest andmetest.

Kõige kõrgem tarbimise tase oli Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 132 protsendini ELi keskmisest. Järgnevad Saksamaa ja Austria, vastavalt 121 ja 116 protsendiga.

Soome on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt ELi seitsmes riik, mille elanike keskmine ostujõud on 112 protsenti keskmisest.

Leedu ja Läti tarbimise tase oli mullu vastavalt 80 ja 70 protsenti liidu keskmisest. See tähendab, et Leedu on tabelis 15. kohal ja Läti Eestis ühe koha võrra madalamal ehk 24. positsioonil.

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta oli Eurostati andmetel 81 protsenti ELi keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, Läti SKT ühe elaniku kohta oli mullu 70 protsenti liidu keskmisest.

SKT ühe elaniku kohta oli kõrgeim Luksemburgis, kus see ulatus 254 protsendini ELi keskmisest. Järgnesid Iirimaa 187 protsendiga ja Holland 129 protsendiga. Soome tase oli 110 ELi keskmisest.

Euroala keskmine eratarbimise tase oli 2018. aastal 104 protsenti ELi keskmisest ja SKT ühe elaniku kohta oli 106 protsenti ELi keskmisest.

Tagasi üles