SEB: kas tunneme järgmise majanduskriisi õigel ajal ära?

10-eurone.

FOTO: Horst Hellwig / PantherMedia / Horst Hellwig

SEB fondijuht Endriko Võrklaev hoiatab, et iga majanduskriis on erinev, aga inimesed õpivad alati möödunud majanduskriisidest. Seega kuidas on võimalik ära tunda järgmine kriis? 

Naudime praegu jätkuvat tõusutsüklit maailmamajanduses, kuid mitmed märgid näitavad, et tsükli tipp on meil juba seljataga või teisiti öeldes on selle tsükli «parim enne» kuupäev juba möödas. Tööpuudus on meeldivalt väike ja majanduses on vabad ressursid vähenemas. Kõik see seab piirid edasistele kasvuväljavaadetele.

Pikaajalise laenamise hind ehk intressimäärad on väga madalad. Laenuandjad justkui ei usuks, et intressimäärad võivad tõusta ja võlakirjaturud tahaksid meile justkui saata signaali, et majanduslangus võib olla juba paari aasta kaugusel. Ka aktsiaturud on viimasel aastal muutunud murelikumaks. Murede leevendamiseks on USA Föderaalreserv intressimäärade tõstmise ja rahapoliitika karmistamise peatanud.

Seega vihjavad mitmed märgid sellele, et oleme tõustsükli lõpuosas või vähemalt teises pooles. Selle asemel, et üritada ennustada majanduskriisi täpset algusaega, vaatleme järgnevalt peamisi muresid ja tasakaalustamatusi majanduses ja finantsturgudel.

Keskpankade ammendunud laskemoon paneb suurema surve eelarvepoliitikale

Oleme harjunud keskpanga rolliga majandusaktiivsuse ergutamisel ja jahutamisel. Viimase suurema kriisi järgselt oleme seda näinud erakordses ulatuses – intressimäärade rekordmadalale langetamisele järgnes nn. rahatrükk ehk võlakirjade kokkuost ja odavate laenude pakkumine pankadele. USA Föderaalreserv on viimastel aastatel rahatrükki küll koomale tõmmanud ja intressimäärasid ettevaatlikult kergitanud, kuid 2018. aastal ilmnenud mõrad majanduse väljavaadetes ja närvilisus aktsiaturgudel sundisid normaliseerimisplaanid taas pausile panema.

Kui aga uus kriis peaks meid tabama sellistes oludes, on keskpankadel vähe laskemoona kriisi pehmendamiseks. Võib vaielda teemal, kas kõigi vahendite ärakasutamine eelmise kriisi järgselt oli õigustatud, kuid kahtlemata oli 2008.–2009. kriis mitmeski mõttes erakordne, mis nõudis ka erakordseid meetmeid.

Maailmajagude erinevad võimalused

Euroopa intressimäärad on nullilähedased või negatiivsed ja seega eurooplastel rahapoliitilist laskemoona eriti järel ei ole. Samas on mõne Euroopa riigi eelarve suhteliselt tugevamas seisus ja valitsustel on võimalusi majanduste ergutamiseks kulutamise kaudu. Ameerika Ühendriikidel seevastu eelarvepoliitilisi võimalusi eriti ei ole, kuid mõnevõrra tõstetud intressimäärad annavad veidi rahapoliitilist mänguruumi. Hiinal on õnneks ergutamise võimalusi nii rahapoliitika kui eelarvepoliitika vahenditega.

Võlakoormus on kandunud pankadelt valitsustele

Eelmine finantskriis paljastas pankade nõrga finantsolukorra ning probleemi leevendamiseks lisati regulatsioone ning lisati pankadesse kapitali. Finantssektoris on selle tagajärjel nüüd rohkem omakapitali ja panganduskriisi kordumise tõenäosus on vähenenud. Kõik see on aga tulnud võlakoormuse kasvatamise hinnaga mujal, eelkõige valitsuste võlgnevuste kasvuga.

Lisaks valitsustele on kasvanud ka mittefinantsettevõtete võlakoormus. Uusi võlgu on võetud eelkõige võlakirjade vormis ning koguvõlgnevus on kasvanud 244 triljoni USA dollarini ehk umbes 318 protsendini maailmamajanduse aastasest kogutoodangust. Koos võla kasvuga on langenud selle kvaliteet – madalad intressimäärad on võimaldanud uusi võlakirju emiteerida ka finantsiliselt nõrgematel emitentidel.

Mida võiks kaasa tuua järgmine majanduslangus?

Kõrge ülemaailmne võlakoormus sunnib ilmselt keskpankasid pakkuma leevendust, kui võlakirjaturgudel peaks tekkima probleemid. Rangemalt reguleeritud pankadest seekord erilist abi pole loota, kuid positiivse küljena on võlgnevus nüüd jaotunud üksikute pankade asemel suure hulga investorite vahel. Probleem võib aga tekkida juhul, kui näiteks võlakirjafondidesse investeerinud soovivad ärevas olukorras suurema hulga raha fondidest välja võtta. Seega võivad just võlakirjaturud olla järgmises kriisis kõige haavatavamad ning raskused krediiditurgudel võivad nakatada ka finantssüsteemi ja majandusi laiemalt.

Eelmised kriisid vallandas mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks USA eluasemelaenude mulli lõhkemine aastal 2007 või Lehman Brothersi kollaps 2008. aastal. Praegusel hetkel aga ülemäärast põhjust muretsemiseks ei ole ja stressitase suurimal USA finantsturul ei ole alarmeerivalt kõrge. Majapidamiste võlatase on võrreldes 2007. aastaga madalam ja ettevõtete võlataseme kasv on olnud järkjärguline ja jaotunud pikema aja peale.

Klammerdumine eelmise kriisi külge on inimlik ja loomulik, kuid mitmete märkide järgi tuleb järgmine kriis teistmoodi ja ehk ka vähemdramaatiliselt.

Tagasi üles