Analüüs: Venemaa mõjutab Eesti elektrihinda vähe
Eesti Energia pole uuringutega nõus!

Elektriliin.

FOTO: Ants Liigus

Eleringi ja Tellinna Tehnikaülikooli uuringust selgus, et paljuräägitud odav Venemaa energia moodustab Eesti elektrihinnast pisku. See tähendab, et kui idanaabri import kaotada, tõuseks meie elektrihind mõne protsendi.

Mäletatavasti põhjendas Eesti Energia 1300 töötaja sundpuhkusele saatmist sellega, et Euroopa Liidu saastekvoodi hind on kõvasti tõusnud ja Venemaalt voolab siia odav elekter, mis muudab põlevkivielektrijaamad konkurentsivõimetuks.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes Venemaa elektri maht Eestis poolteist korda. Teatavasti Venemaad kvoodikaubandus «ei piina» ehk nemad ei pea kvooti ostma ega meiega samadel tingimustel konkureerima.

Sellest lähtuvalt otsustasid süsteemihaldur Elering ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Hardi Koduvere uurida, kui suur on ikkagi Venemaa elektri mõju Eestile ja mis juhtuks kodumaise hinnaga, kui import peatada.

Maksimaalselt 10 protsenti kallim

Eesti kuulub Põhja- ja Baltimaade elektribörsi Nord Pool Spot kauplemispiirkonda, mille maht oli 2018. aastal 415 teravatt-tundi. Kolmandatest riikidest ehk Venemaalt ja Valgevenest imporditud elekter moodustas sellest 13,4 teravatt-tundi ehk kõigest 3 protsenti.

Idanaabrite elekter jõuab meie turule kolmest suunast: Soome, Kaliningradi ja Valgevene kaudu. Suurim kanal on aga Soome, kust tuleb 60 protsenti kolmandate riikide impordist.

Selleks, et välja selgitada, kui suur on elektri hind Eestis ilma kolmandate riikide energiata, kasutas Elering simulatsioonikeskonda Simulation Facility. Elering analüüsis kaht stsenaariumit. Esiteks, mis juhtub, kui lõpetataks elektri import Valgevenest Leetu. Teiseks, mis juhtub, kui lõpetataks import Leetu nii Valgevenest kui ka Kaliningradist. Nii leiti 2018. aasta baasil Eesti hinnapiirkonna päev-ette elektrihind igal tunnil, misjärel pandi need kokku päeva keskmisteks hindadeks.

Valgevene-Leedu ühenduste väljalülitamine oleks tõstnud Eesti elektrihinda 1,43 euro võrra megavatt-tunni kohta ehk 3 protsenti. Teise, suurema katkestuse korral tõusnuks elektrihind Eestis hinnanguliselt 2,45 eurot ehk 5,2 protsenti. Kusjuures tuli välja, et 91 protsendil päevadest oleks hinnaerinevus jäänud 10 protsendi piiresse.

FOTO: Elering

Kvoodi mõju on suurem

Sama asja uuris ka Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Hardi Koduvere, kes kasutas hinna välja rehkendamiseks elektrituru mudelit Balmorel. Eelmisel aastal oli keskmine Eesti elektrihind 43,5 eurot megavatt-tunni kohta. Kui kaotada Venemaa energia import Soome ja Leedu kaudu, olnuks Eesti hind 46,7 eurot 7,5 protsenti kallim, leidis Koduvere.

Teadur järeldab, et kui elektrienergia import idanaabri juurest peatada, olnuks vähemalt eelmise aasta andmetele tuginedes selle mõju Eesti elektrihinnale küllalt väike. Tema sõnul mõjutab elektri hinda märksa rohkem, umbes viis korda enam, Euroopa Liidu süsinikheitme kvoodi hind. Võrdlus: kui Venemaa elektri mõju on 3,2 eurot megavatt-tunni kohta, siis kvoodi hinna mõju mõju 17 eurot megavatt-tunni kohta.

Koduvere rõhutas, et ta kasutas oma uuringus 2018. aasta andmeid. Ta möönis, et tänavu on elektrituru talitluses toimunud uusi arenguid nagu süsinikheitme hinna edasine tõus ning Venemaalt ja Valgevenest imporditud elektrienergia mahu kasv, mistõttu ei anna uuring täit pilti hetkeseisust.

Eesti Energia on teisel arvamusel

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts ütles, et Taltechi ja Eleringi uuringud ei näita kogu tõde. Nimelt ei selgu analüüsidest, kuidas mõjutab Vene elektri import kitsamalt just põlevkivist elektri tootjat. 

Näiteks märkis Luts, et mõju nende jaamadele ei saa hinnata ööpäeva keskmise hinna alusel, kuna valdav enamus elektrist on toodetud ja müüdud just päevatundidel, kus impordi mõju on suurem. 

Luts sõnas, et analüüsid mängivad väikesele hinnaerinevusele, kuid jätavad tähelepanuta, et sel võib olla suur mõju eletri tootjale. Näiteks 2,45 eurone hinnaerinevus võib tema sõnul Eesti Energiale tähendada kuni 75 protsenti erinevat müügikasumit, mis on juba väga suur erinevus. «Elektritootmine on väikeste marginaalidega ja suurte kogustega äri,» lisas ta. 

Lisaks pole Eesti Energia nõus väitega, et Vene importelekter mõjutab kogu Põhja- ja Baltimaade elektrisüsteemi. Energiakontserni sõnul mõjutab see eelkõige Soome ja Baltikumi hinnapiirkonda. Selle turu maht on natuke üle 100 teravatt-tunni aastas. 

Tagasi üles