Graafik: mis linnaosades elavad Tallinna rikkad ja vaesed

Paneelmaja

FOTO: Liis Treimann

Läinud aastal teenisid Tallinna inimestest enim kesklinna ja Pirita linnaosa elanikud, samas kui Lasnamäel oli keskmine kuutasu kõige madalam.

Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal rohkem kui on Eesti keskmine brutotulu ehk 1234 eurot. Kõrgeima tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita, kus teenitakse kuus keskmiselt üle 1600 euro, samas kui Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisest ligi 100 euro võrra alla, selgub statistikaameti andmetest.

Enim teeniti Kloostrimetsa, Lepiku ja Kadrioru asumis, kus tulu suurus oli vähemalt 1900 eurot. Mainitud asumid on samal ajal eripalgelised: Lepiku asum on uuselamupiirkond, Kadriorg, arvestades küll uusi korterelamuid siiski miljööväärtuslik ning Kloostrimetsa asumis on nii uuselamu kui ka botaanikaaia ümbrusesse jääv vanem piirkond. Nende kolme asumi elanikud on Tallinna keskmise elanikkonnaga võrreldes kõrgema haridusega. Lepiku ja Kadrioru asumite elanikkond on ka keskmisest noorem ning nende seas on rohkem lastega peresid ja vähem vanemaealisi.

FOTO: Statistikaamet

Kõige väiksem oli tulu Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Ometi olid ka neis üksikud asumid, kus kuu keskmine brutotulu oli Eesti keskmisest kõrgem. Põhja-Tallinnas olid nendeks kesklinnaga piirnevad Kalamaja, Kelmiküla ja Pelgulinn ning Lasnamäel Kadrioruga piirnevad Paevälja, Uuslinna, Kurepõllu ja Loopealse asumid. Seevastu Haabersti linnaosas asuva Väike-Õismäe ja Pirita linnaosas asuva Iru asumi elanike kuu keskmine brutotulu on Eesti keskmisest madalam.

Kõige madalam oli kuu keskmine brutotulu Paljassaare, Väo ja Sitsi asumis. Nende asumite rahvastikku iseloomustab väiksem kõrgharidusega inimeste osatähtsus, kõrge mitte-eestlaste osatähtsus ja vanem elanikkond.

Sõltuvalt elukohast jäi brutotulu suurus Tallinna asumites peamiselt 1000–2000 euro vahele.

Tagasi üles