Teadlane: Rail Balticul saavutab ülekaalu Aasia kaup

Erik Terk

FOTO: Tallinna Ülikool.

Majandusteadlase Erik Tergi eestvedamisel valmis analüüs, kust selgus, et Rail Balticu jaoks on suure potentsiaaliga just Aadria mere suunaline transpordikoridor, kus hakatakse enim vedama tõenäoliselt Aasiaga seotud kaupa.

Analüüsis hinnati raudteevedude pikaajalist konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega ja Rail Balticu ühendumise perspektiive teiste, meist geograafiliselt kaugemal asuvate transpordikanalitega.

Terk hindas tuleviku kaubavedude trende raudteetranspordile soodsaks ning näeb Rail Balticul märkimisväärset potentsiaali Aadria suunal transiidikoridorina kaugete turgude vahel. «See kaup võib tulla näiteks Kagu- või Kesk-Euroopast, aga ka kaugemalt, eriti Aasiast,» kirjeldas Terk.

Arvestades Indiale ja teistele Aasia maadele prognoositud kõrgemat majanduskasvu, võib Terki sõnul küllalt kindlalt ennustada, et Rail Balticul saavutab tulevikus Aadria kanalit pidi liikuva kauba hulgas ülekaalu just Aasiaga seotud kaup. 

«Selle asemel, et liikuda Põhja-Euroopasse ümber Euroopa, võib kaup siseneda Suessi kanali kaudu mõnesse Aadria mere sadamasse ja jätkata sealt teed põhja poole mööda Rail Adriaticat ja temaga ühendatud Rail Balticut,» rääkis Terk.

Tallinna Ülikooli professor rõhutas, et tulevaste Rail Balticu veomahtude prognoosimisel ei peaks me lähtuma arusaamast, et Rail Baltic hakkab võistlema vaid lähiregiooni siseste kaubavoogude pärast. «Peame vaatama ajas ja ruumis kaugemale, pidama silmas uusi transpordivõimalusi, mis on orienteeritud kaugematele turgudele,» rääkis ta.

Lepinguline uurimistöö «Rail Baltica trassikoridori koostalitusvõime võimalused teiste logistikakanalitega» valmis Tallinna Ülikoolis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

Uurimistöö põhiautoriteks olid Tallinna Ülikooli professor Erik Terk, sama ülikooli dotsent Indrek Saar ja projektijuht Aado Keskpaik. Ekspertiisimetoodikate koostamisse eri transpordiliikide kohta olid kaasatud mitmed Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid, nende hulgas Tõnis Hunt, Dago Antov ja teised. Uuring on rahastatud Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).

Tagasi üles