Rahandusminister Martin Helme jäi pärast tulist vaidlust Euroopas üksinda

Rahandusminister Martin Helme.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Rahandusminister Martin Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et seisis nii tuliselt Eesti vetoõiguse eest Euroopa Stabiilsusmehhanismi raha kasutamise küsimuses, et jäi lõpuks üksi.

«Nii, mul nüüd ka selja taga esimene euroliidu koosolek, mis kestis hommikul kella viieni. Vaidluse all olid kaks suurt ja ka meile olulist teemat: prantslaste soov luua euroalale oma uus, eraldi eelarve ja hilisemas faasis sinna juurde eraldi euroliidu oma maksud ning rahandusminister, teiseks plaan muuta ESM-i kogutud rahade kasutamise viisi,» kirjutas Helme.

Tema sõnul oli Eesti valitsus esimeses küsimuses Põhjala ja Balti riikidega peamised, kes euroala edasist föderaliseerumist pidurdasid, nõudes, et mingeid uusi makse ega suurenenud sissemakseid ei tohi tulla ning lõpuks kokku lepitu sellega ka arvestab.

«Teises küsimuses seisin selle eest, et otsus ESM-i abiraha kasutada oleks tehtud ühehäälselt ehk Eestil oleks siin vetoõigus. Algselt olid mul selles küsimuses ka mõned liitlased aga varahommikuks olin oma seisukohaga üksi,» teatas Helme.

«Nööpi käisid keeramas õige mitmed kolleegid, aga jäin Tallinnast kaasa antud mandaadile kindlaks: kui meie maksumaksja raha hakatakse kasutama, peame me otsustamise juures olema ja meie häälel peab kaal olema. Seda tagame ainult ühehäälsuse säilimisega. Lõpuks lepiti kokku, et selles ei ole kokku lepitud ning teema läheb peaministrite lauale.»

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) on Euroopa võlakriisi käigus asutatud ja Luksemburgis registreeritud eraõiguslik aktsiaselts, mille tegevuse ametlikuks eesmärgiks on euroala riikide valitsuste, tegelikult aga neile laenusid jagavate pankade finantsstabiilsuse tagamine.

Ministeeriumi selgitus

Ministeerium teatas veidi hiljem pressiteates, et euroala rahandusministrid arutasid Luxembourgis põhjalikult Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu muudatuste üle – valdavalt jõuti muudatustes kokkuleppele.

Lepingu muudatustega soovitakse ESMile anda pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemeetme funktsioon, täpsustada julgestuslaenude andmise tingimusi ning selgemalt sätestada ESMi roll riikide laenuvõime hindamisel. Eestil jäi hetkel üles eriarvamus kaitsemeetme kasutamise üle otsustamise hääletusprotseduuri suhtes.

Rahandusminister Martin Helme sõnul jälgib Eesti tähelepanelikult ESMi mandaadi laiendamisega seotud võimalikke riske ning seda, et Eesti ei võtaks endale täiendavaid kohustusi. «Euroopa Liit ja euroala on juba loonud mitmed kaitsevallid nii regulatsiooni, järelevalve kui ka pankade endi maksetest kogutava kriisilahendusfondi näol. See tähendab, et pangandus peab olema ise võimeline oma kriisid lahendama ilma maksumaksja rahasüstideta,» ütles Helme.

«ESM saab siia pilti tulla ainult viimase instantsi laenajana kriisilahendusfondile ja me soovime seda raha kindlasti pankadelt tagasi. Minu veendumus on, et ESMi sekkumine pankade kriisilahendusse peab olema euroala riikide eranditult ühehäälne otsus,» selgitas rahandusminister.

Lisaks ESMi muudatustele arutasid rahandusministrid reede varahommikuni ulatunud kohtumisel euroala eelarveinstrumendi ja pangandusliidu edendamise järgmiste sammude üle.

Ministrid leppisid kokku euroala eelarve instrumendi põhimõtetes. Loodav eelarve instrument oleks mõeldud struktuursete reformide läbiviimise ning nendega seotud avaliku sektori investeeringute toetuseks. Instrument on osa Euroopa Liidu eelarvest ning selle võimalik suurus lepitakse kokku ELi mitmeaastase eelarve läbirääkimiste käigus.

Tagasi üles